Käsmu purjelaevad

Peasakid

Prindi

Meri on vaba ja teeb vabaks ka inimese, kes temaga suhtleb. Esimene purjelaev ehitati Käsmus 1697.a. Palmse parunile. Paate ja väiksemaid laevu on Käsmus ehitatud juba 200 aastat. Käsmu mehed teadsid seda ja talude ostmise ajal hakkasid nemad ehitama ja ostma hoopis laevu. Kohapeal oli head männimetsa, appi kutsuti Soome ja Saaremaa laevameistrid. Nüüd jäi Soome laht kitsaks ning Läänemeri väikeseks. 1890. aastal ehitas Jakob Kaskin juba kaks suurema tonnaažiga (100 — 120 t) laevad "Julius" ja „Aleksander". Järgmisel aastal trumpas Joosep Kristenbrun selle ehitades kolmemastilise kuunari "Salme" (219 t), see oli Käsmu ja kogu Viru ranna esimene kaugsõidupurjekas. Nüüd mindi juba üle ookeani. Laevu ehitati Käsmu külas neljal laevaehitusplatsil. Kaevu valgamas valmisid "Toudar" 1880/92  "Polaris"1899, "Egmond" 1900, "Adina" 1901 -viikingilaev "Aimar" 2010. Sepa ninakses ehitati Joosep Kristenbruni 2- ja 3-mastilised purjelaevad „Salme“1891, „Julia“1899, „Hermine“1900, „Liisa“1901, „Kristenbrun“1902 ja „Anette“1912.  1900 sajandi alguseks oli Käsmus ligi 50 alust. Käsmu uhkuseks jäi 1922 Haagi ninal ehitatud "Tormilind". Käsmu laht oli Põhja-Eesti laevade tähtsamaid talvitumiskohti. Oli aastaid, kus Käsmu lahes talvitus 60-70 ümbruskonnast pärit alust kevadet oodates. 1889 korraldas Aaspere parun Nikolai von Dellingshausen esimese kalapaatide regati Käsmu lahel.