Käsmu Rahvamaja

Prindi

kasmurahvamaja1024.jpg

Käsmu Rahvamaja
Käsmu Rahvamaja
Allikas: 
Aarne Vaigu erakogu

Käsmut ei nimetata niisama kaptenitekülaks, sellel on väga lihtne ja loogiline põhjus: nimelt oli Käsmu vanasti meremeeste küla, kus asus ka Käsmu Merekool ja milles kõik ümberkaudsete rannakülade mehed merehariduse said.

11. detsembril 1911. aastal asutati Käsmu Meremeeste Selts, mille liikmeteks olid – nagu nimigi ütleb – meremehed. Tol ajal ei olnud Käsmus veel spetsiaalset maja pidude pidamiseks ja selleks kasutati merekooli saali. Rahvast käis pidudel palju ning tekkis vajadus seltsimaja järele, kus peale pidude saaks ka muid kokkusaamisi korraldada ja seltsielu edendada. Hakati koguma annetusi nii kohalikelt elanikelt kui meremeestelt ja merekoolis õppijailt, et ehitada Käsmu oma rahvamaja.

Käsmu Seltsimaja sai nurgakivi 14. mail 1914. aastal. Ehitusmaterjal võeti Käsmu metsast. Ehitusmeistriteks kutsuti August Reemann Võhma külast ja Johannes Tombak Palmse külast. Maja vundamendiks mõõdeti 7x14 sülda. Ehitustegevuse katkestas ajutiselt I maailmasõda.

Maja ehitus kestis 1914. kuni 1917. aastani. See taheti teha esinduslik – suurem ja parem lähedail asuvaist seltsimajadest. Maja sarikad olid suured ja rasked ning sarikate paigaldamisest võttis osa üle kahekümne kohaliku külamehe. Viimistlustöid aitasid lõpetada talvepuhkusel olevad kohalikud meremehed.

7. jaanuaril 1918 toimus esimene peoõhtu. Saalis oli 350 istekohta ja 50 seisukohta. Esimesed ja kallimad kohad olid toolidest istmed, teised ja odavamad olid pikad pingid, kolmas kõige odavam koht oli seisuplats. Vanadest laevapurjedest valmistati toa- ja metsadekoratsioonid, mille puhuks kutsuti Tallinnast kohale kunstnik. Valgust andsid laes rippuvad suurte plekk-kuplitega petrooleumilambid. Peoõhtu avati näidendiga „Ranna Rein“.

Esimese näitejuhina tegutses Käsmu Seltsimajas Aleksander Lepviikmann.
Peoõhtuid tuldi korraldama ka kaugematest küladest nagu Kuusalu, Kõnnu, Vihasoo ja mujalt. Tol ajal oli sobivaim aeg pidusid korraldada talvel, kuna siis olid kohalikud meremehed ja kaptenid puhkusel.

Üks suurimaid pidusid tol ajal oli Käsmu Kaubalaevastiku Meremeeste Seltsi  25. aastapäev. Selleks puhuks osteti seltsimajale 100 inimese kohvi- ja lõunaserviis, tehti suur saali remont ja ka puhveti remont. Puhvetit muide pidas külarahvas, keda käis rahvapidudel palju.

Näitering oli hästi tuntud oma heade näitemängudega. 1940. aasta tõi muudatuse ka Käsmu kultuuriellu – seltsimajast sai  rahvamaja. Kuigi külast lahkus palju inimesi, premeeriti 1949. aastal Rakveres isetegevuse ülevaatusel Käsmu Rahvamaja näiteringi.

Käsmu näiteringis lavastati teiste seas ka selliseid tuntud teoseid nagu „Libahunt”, „Põrgupõhja uus vanapagan”, „Enne kukke ja koitu”, „Side”, „Roosad prillid“ jne. Palju aastaid mängisid isetegevuslaval M. Männik, A. ja J. Oras, M. ja E. Pruun, K. Vihuri, M. Trummar, H. ja A. Jakobson, A. Kasemaa, E. ja M. Rohtla, A. Alabert, A. Pikkamäe, E. Einasmaa, F. Lohi jt. Riiklikke tähtpäevi aitasid sisustada ka Käsmu Algkooli õpilased.

1966. aastal alustati majas kapitaalremonti. Majale pandi eterniitkatus, paik-kino sai juurdeehituse, tegelastoad said uue osa, ning selle alla ehitati puukuur. Rahvamaja juurde ehitati ka tuletõrje veehoidla.

Suviti näidati filme 3–4 korda nädalas. Toimusid ka mitmed traditsioonilised üritused, nagu näiteks „Käsmu kevad”, mille korraldajad olid Tallinna Meremuuseum koos meresõprade ringiga.

1970. aastail läksid moodi kohvik-klubi õhtud, mida tehti täissaalidele.

1990. aastal oli Käsmu Rahvamajas pisiremont. Valmistuti esimesteks Käsmu päevadeks, mis oli käsmukate kokkutulek üle kogu maailma. 1994. aastal toimusid Käsmu päevad II.

Pikki aastaid vedas Käsmu küla kultuurielu A. Pikkamäe, kes oli Käsmu Rahvamaja juhataja.

2000. aastani tegutses rahvamajas Signe Selts.

2004–2006 Käsmu Külaseltsühing.

2006. aastal loodi MTÜ Käsmu Külaselts, mis korraldab rahvamajas peoõhtud ja arendab muudki seltsitegevust.

2008. aastal sai Käsmu Rahvamaja loomisest 90 aastat ja Käsmu küla esmamainimisest 555 aastat. Selleks puhuks tulid Eesti Muusika- ja Teatriakadeemia Lavakunstikooli üliõpilased välja etendusega „AHOI!”, mis oli pühendatud Käsmu külale. Etendusel oli suur menu.

Sama aasta juulikuus toimus heategevusõhtu rahvamaja katuse remondiks. Muusikat tegid „Poisid tumepunased”. Augustis toimus aga järjekorras esimene Viru Folk, mis kasutas rahvamaja piletikeskuse ja kontsertsaalina. Septembris oli traditsiooniline suvelõpu pidu. Oma  juubeliaasta lõpetasime 27. detsembril aastalõpu peoga.

Kuna Käsmu Rahvamaja vajab väga renoveerimist, siis püüab külaselts kirjutada projekte, et saada fondidest rahalisi vahendeid. Raha rahvamaja abistamiseks korjati ka tänavusel Viru Folgil.

Et abikäsi pole kunagi liiga palju, saad ka Sina Käsmu rahvamaja renoveerimiseks õla alla panna ja käsmukate seltsielu edendamisele kaasa aidata!

MTÜ Käsmu Külaselts
reg nr 80228881
a/a 221031995138 Swedbank

Tuuli Potik