Fakte Käsmust

1453    Käsmut mainitakse esmakordselt Kesemo nime all, rootsi ajal oli ta Casperwiek - soome-eesti-rootsi küla, kus räägiti lahe kielt.

Käsmu poolsaare tipus on Saartneem – Roosisaar – Kuradisaar – heal saarel mitu nime.

Käsmu on rändrahnurikkam koht Euroopas – kõige ilusam kivi pange tasku!
Kõige suurem aga jätke õnnekivihunnikusse ja soovige oma salasoov. Muide, see läheb täide.
Esimese kivi pani 17.sajandil Rootsi kuningas Karl II Gustav (õnnekivihunnik lõhuti 1940.a.ja taastati 1972.a.).

Käsmus elab 100 perekonda, kellest kasvanud 62 kaptenit – maailmarekord!

Tsaariajal oli Venemaal kaks suurt kaubalaevastikku – Häädemeeste ja Käsmu oma (Käsmus oli üle 50 aluse).

Sepa ninases on vee all Karl XII aegne sadamamuul. (Seal võeti vastu sõjavarustus, mis läks 2000 hobusega Narva lahingusse.)

Käsmu lahe põhjas on Rootsi kuninga Karl II Gustavi kuld - kes otsib, see leiab! (Rootslased otsisid seda asjatult 1938. aastal.)

Mohni (Ekholm) asub Käsmust 10 km  kaugusel ja on üks Eesti ilusamaid saari.

1697 ehitati Käsmu lahes esimene laev - Palmse parunile.

1846  ehitati Kindrali kabel kindral Nikolia von Dellingshauseni mälestuseks. Tema oli Käsmu esimene suvitaja.

1884-1932 töötas Käsmu Merekool. Kokku õppis seal üle 1600 mehe.  Hiljem said neist Vabadusristi kavalerideks J. Pitka, A. Varma, J. Sandpank ja J. Pruun.

1872    ehitati piirivalvekordon.

1891    ehitas karskusselts Käsmu tuletorni. Raha korjati trahvidena purjus kaptenitelt ja tüürimeestelt.

1922    ehitati viimane Käsmu purjelaev Hara lahes, ilusaim Eesti purilind  – see oli neljamastiline barkantiin “Tormilind”, ehitajaks kapten R. Pahlberg. 

1926    asutati O/Ü Käsmu Laevaomanikud, kellele kuulusid Eesti suurimad kaubalaevad. Palka maksti inglise rahas.

Oma nooruse veetsid Käsmus merekooli õpetaja R. Walteri neli poega Kõu, Jarilo, Uku ja Ahto, tulevased meremehed. 1930-1944 sõitsid nad seitse korda üle Atlandi.

1938 –1940 vältas 18 kuud Ahto Walteri reis ümber maailma New-Yorgist New-Yorki - Saaremaal ehitatud laeval "Ahto" Eesti lipu all.

1940 –  EW lõpuaastal – elas Käsmus 500 inimest, kellest 150 põgenes läände.

1944 – 1950 ehitati viimased laevad (praamid), mis jäid kaldale mädanema.

Eesti Vabariigis oli kaks sadamalinna, mille nimi kirjutati laevaahtrile – Tallinn ja Käsmu.

Surnuaial Tiedemanni perekonna hauaplatsil on üks Eesti kauneimaid hauamonumente, J. Raudsepa “Signe”. Surnuaial on 25 kapteni hauad.

1993 avati Meremuuseum.

Käsmu on paik, mis kosutab hinge ja annab jõudu. Siin on suvitanud ka sadu kuulsusi – baltisaksa, vene ja eesti kunstnikke, kirjanikke, muusikuid ja  teadlasi.