Käsmu Meremuuseum

Foto: VIru Folk

• 1453 Käsmut mainitakse esmakordselt Kesemo nime all, rootsi ajal oli ta Casperwiek - soome-eesti-rootsi küla, kus räägiti lahe kielt.
• Käsmu poolsaare tipus on Saartneem – Roosisaar – Kuradisaar – heal saarel mitu nime.
• Käsmu on rändrahnurikkam koht Euroopas – kõige ilusam kivi pange tasku!
• Kõige suurem aga jätke õnnekivihunnikusse ja soovige oma salasoov. Muide, see läheb täide.
• Esimese kivi pani 17.sajandil Rootsi kuningas Karl II Gustav (õnnekivihunnik lõhuti 1940.a.ja taastati 1972.a.).
• Käsmus elab 100 perekonda, kellest kasvanud 62 kaptenit – maailmarekord!
• Tsaariajal oli Venemaal kaks suurt kaubalaevastikku – Häädemeeste ja Käsmu oma (Käsmus oli üle 50 aluse).
• Sepa ninases on vee all Karl XII aegne sadamamuul. (Seal võeti vastu sõjavarustus, mis läks 2000 hobusega Narva lahingusse.)
• Käsmu lahe põhjas on Rootsi kuninga Karl II Gustavi kuld - kes otsib, see leiab! (Rootslased otsisid seda asjatult 1938. aastal.)
• Mohni (Ekholm) asub Käsmust 10 km  kaugusel ja on üks Eesti ilusamaid saari.
• 1697 ehitati Käsmu lahes esimene laev - Palmse parunile.
• 1846 ehitati Kindrali kabel kindral Nikolia von Dellingshauseni mälestuseks. Tema oli Käsmu esimene suvitaja.
• 1884-1932 töötas Käsmu Merekool. Kokku õppis seal üle 1600 mehe.  Hiljem said neist Vabadusristi kavalerideks J. Pitka, A. Varma, J. Sandpank ja J. Pruun.
• 1872 ehitati piirivalvekordon.
• 1891 ehitas karskusselts Käsmu tuletorni. Raha korjati trahvidena purjus kaptenitelt ja tüürimeestelt.
• 1922 ehitati viimane Käsmu purjelaev Hara lahes, ilusaim Eesti purilind  – see oli neljamastiline barkantiin “Tormilind”, ehitajaks kapten R. Pahlberg. 
• 1926 asutati O/Ü Käsmu Laevaomanikud, kellele kuulusid Eesti suurimad kaubalaevad. Palka maksti inglise rahas.
• Oma nooruse veetsid Käsmus merekooli õpetaja R. Walteri neli poega Kõu, Jarilo, Uku ja Ahto, tulevased meremehed. 1930-1944 sõitsid nad seitse korda üle Atlandi.
• 1938 –1940 vältas 18 kuud Ahto Walteri reis ümber maailma New-Yorgist New-Yorki - Saaremaal ehitatud laeval "Ahto" Eesti lipu all.
• 1940 –  EW lõpuaastal – elas Käsmus 500 inimest, kellest 150 põgenes läände.
• 1944 – 1950 ehitati viimased laevad (praamid), mis jäid kaldale mädanema.
• Eesti Vabariigis oli kaks sadamalinna, mille nimi kirjutati laevaahtrile – Tallinn ja Käsmu.
• Surnuaial Tiedemanni perekonna hauaplatsil on üks Eesti kauneimaid hauamonumente, J. Raudsepa “Signe”. Surnuaial on 25 kapteni hauad.
• 1993 avati Meremuuseum.
• Käsmu on paik, mis kosutab hinge ja annab jõudu. Siin on suvitanud ka sadu kuulsusi – baltisaksa, vene ja eesti kunstnikke, kirjanikke, muusikuid ja  teadlasi.