Käsmu küla lugu

Prindi

Käsmu on küla Lääne-Virumaal Vihula vallas. Küla asub Käsmu poolsaarel Käsmu lahe läänekaldal Lahemaa rahvuspargi territooriumil. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 105 elanikku.

Esmakordselt on küla nime mainitud 1453. aastal kui Aaspere mõisale kuuluvat Käsmu randa (strand tho Kesemo). Nime esmamainimisest ei selgu, kas küla oli sel ajal olemas või mitte. Ühes 1524. aasta kohtuprotokollis aga leiab küla olemasolu siiski kinnitust. Nime päritolu kohta on mitu versiooni. Käsmu on eesti-soome-rootsi külana kandnud eri aegadel nimesid Kesemo ja Casperwiek, viimane nimi esineb esmakorselt 1624. aastal. Osa ajaloolasi oletab, et nimi on tulnud sellest, et küla rannakabel ehitati ühe Hommikumaa targa, püha Kaspari auks.

Võrreldes lähema ümbrusega on meri Käsmu küla kohal suhteliselt sügav, mistõttu said laevad seal randuda. Et ajalooliselt ehitasid oma elamise siia ja laiendasid küla peamiselt laevade kaptenid, laevaomanikud, siis kutsuti Käsmut kaptenite külaks. Käsmulase peamine toitja oli meri. Kivine ja liivane rannamaa üksi ei tulnud sellega toime. Mõisale maksti renti kalastusõiguse, mitte maa eest. Pealegi oli seda maad väga vähe. Parimad kalapüügikohad olid väljaspool lahte Saartneemest edasi ning peamiselt püüti räime ja lesta. Et Soome lahe saarte ümbruses olid kaladel kudemiseks paremad tingimused kui Eesti rannikul, käidi sealgi vähemalt kaks korda aastas kala püüdmas.

Aastatel 1884–1931 tegutses Käsmus merekool. Koolis õppis nende aastate jooksul kokku 1664 õpilast. Käsmu külast on sirgunud üle 130 haritud meremehe, kes sõitsid kapteni või I tüürimehena ligi- ja kaugsõidus.

Esimene laev ehitati Käsmus 1697. aastal. 19. sajandi teisel poolel osteti Soomest esimesed suuremad purjekad ning neid hakati ehitama ka kohapeal. Käsmus oli viis laevaehitus platsi. 1891 ehitati 3-mastiline purjekas "Salme", mis esimese Põhja-Eesti rannal ehitatud alusena ületas Atlandi ookeani. 1892. aastal ehitati Käsmu tuletorn.  Käsmu lahest sai Põhja-Eesti tähtsaim laevade talvitumispaik ning oli talvi, mil seal talvitas isegi kuni 70 laeva.

Aastal 1926 asutati OÜ Käsmu laevaomanikud, kellele kuulusid Eesti suurimad kaubalaevad.

1840. aastal algas Käsmus suvitamine, kui kindral Nikolai von Dellingshausen lasi just siia perekonna suvemõisa rajada. 19. sajandist alates on Käsmut külastanud palju nimekaid kirjanikke, õppejõude, kunstnikke, nende seas Edmund Russow, Anastassija Tsvetajeva, Peter Ustinov, Romulus Tiitus, Igor Vsevolovski (maetud Käsmu), Nikolai Rakov, Ülo Vinter (maetud Käsmu), Arvo Pärt, Gustav Ernesaks.

Käsmu poolsaarel on huvitav kivikülv ja suured rändrahnud, mida nii sisemaal metsades kui ka rannas ning meres näha on. Need on siia uhutud koos Soome ja Rootsi poolt tulnud mandriliustikega.

Käsmu vaatamisväärsuste hulgas on ka Kabelimäel asuv Dellingshausenite kivikabel ja puukirik koos kirikaiaga. Käsmu kirikus on Tallinnast Rootsi-Mihkli kirikust pärit orelimeister Johann Andreas Steini valmistatud orel, mis arvatavasti on üks Eesti vanemaid oreleid. Kalmistul on põlvitava naise figuuriga hauamonument (Juhan Raudsepp, 1937), mida arvatakse Eesti kaunimaks hauamonumendiks [3]. See on püstitatud kaugsõidukapteni Oskar Tiedemanni noorelt surnud tütre Signe mälestuseks.

Allikas: wikipedia.org

Keeled

Kontakt

Aarne Vaik

Aarne Vaik,
Käsmu Meremuuseum

Käsmu küla, Vihula vald,
Lääne-Virumaa 45601
52 97135, 32 38136 
muuseum@kasmu.ee

Täpsem info

Üritused