Neugrundbretša kivi on toodud muuseumi Sten Suuroja, tema koostatud stend tutvustab kivi tekke lugu. Neugrundbretša on peamiselt bretšastunud gneisist ja amfiboliidist koosnev kivim, mis on pärit Neugrundi meteoriidikraatrist. Meteoriidi löögi tagajärjel purunes kivim kildudeks. Kildude uuesti kokku tsementeerudes moodustuski neugrundbretša. Osmussaarel ja mujal Loode-Eestis on mitmeid neugrundbretša rahne, suurim Eesti mandriosal olev bretšarahn on Toomanina Suurkivi.
Neugrundi kraater on Osmussaare ja Krassi saare vahel asuv 535 miljoni aasta vanune veealune meteoriidikraater. Neugrund on Eesti suurim ja vanim meteoriidikraater ning maailma üheks kõige paremini säilinud madalmere kraatriks. Kraatri ringvalli läbimõõt on 9 km, laius 2,5–3 km ja kõrgus 50–100 m. Kraatri meteoorne päritolu tõestati 1998. aastal. Kraatri esialgne sügavus pole teada, kuid arvatakse, et see on rohkem kui 500 m. Tänapäeval on kraatri sügavus 40–70 meetrit.
Plahvatanud asteroid oli umbes 1 km läbimõõduga. Plahvatus toimus meres, umbes 100 km kaugusel rannikust. Veekihi paksus oli sel ajal 100–200 meetrit. Kraatri koordinaadid 59°20'N, 23°31'E.