Tõnikse talu kuulub Käsmu põlistalude hulka, talu nimi tuleneb esimesest teadaolevast peremehe nimest. Kolmandas Põhjasõja järgses Virumaa adramaade revisjonis 1732. a. on "Tönnise" talu peremeheks märgitud Tönnise Jaak. Järgmises 1744. a. revisjonis on Tõnikse talu peremeheks Tõnikse Jüri, Jaagu poeg. Jaagul on veel 1730 sündinud poeg Juhan, kellest saab hiljem "Mäe" talu peremees. 1782.a. revisjonis on talu peremees Tönnise Tönnis (40) (õ täht on sakspäraselt ö) peale tema elavad talus veel naine Mai (46), Jüri (21), Ello (24), Leno (18), Jack (8), Ann (16), Tio (12). 1795.a. hingeloendis on märgitud et eelmise 1782.a. revisjonis loetletud inimesed on ajavahemikus 1782-1795 surnud, ainult Ello elab Tooma Andrese juures talu Nr 15. 1811.a. hingede revisjonis mehi talus ei ela, sama ka 1816.a. revisjonis.
1817 saabub Tõniksele uus peremees Ristu Joosep (1794-1837), Toomase poeg. 1835 antakse priinimi Kastni Joosepile. Joosep Kastni abiellub 1820.a. Ässa Joosepi tütre Madliga (1796-1845). Kastni nimi muutub Kaskni´ks. Kaks aastat enne abiellumist Ässa Madliga on Joosepil sündinud abieluväline poeg Jakob Kaskni (1818-1899) Sepp Ado lese Eva´ga. Abielust sündinud pärija puudumisel saab väljaspool abielu sündinud Jakobist Tõnikse talu peremees. Kahest abielust on Jakobil kokku 11 last. Teine abikaasa Mare Mänd on pärit Hiiumaalt, tema sünnitab 8 last. Mare poeg Jakob Kaskni (1851-1902) on järgmine Tõnikse peremees, abiellub Madlena Lepniga ( 1860-1948) neil on kuus last. See pereisa on Käsmu küla ja laevandusajaloo tähelepanuväärsemaid isiksusi. Käsmu Merekooli asutajaliige, kooli kassapidaja ja hoolekandekomitee liige surmani. Suuremaid kooli toetajaid. Jakob andis oma värskelt ümberehitatud elumajas suuremad ruumid merekooli kastada tasuta, kus kool tegutses kuni 1887.a. sügiseni, kui valmis Joosep Kristenbruni ehitatud merekooli hoone. 1889-1891 ehitas Jakob Kaskni Tõnikse talu all rannas kaks kahemastilist purjekat "Julius" ja "Aleksander". Oma laevadel sõitis ta metskaptenina, vedas küttepuid, telliseid, Kundast tsementi Peterburgi, ka Soome. Jakob Kaskni toetas suurema summaga oreli ostmist Käsmu kirikule Kadrina koguduselt, tema kingitud on ka suur kroonlühter Käsmu kirikus, mis hiljuti sai renoveeritud. Peale peremehe Jakob Kaskni (50) surma tuberkuloosi, saab peremeheks perepoeg Aleksander Kaskni (1887-1926), kes on merekooli haridusega kapten purjelaevadel. Tema abiellub Saaremaalt Käsmu tulnud Voldemar Adersi tütre Nadeždaga (Nadja) 1887-1934. Nadjal sünnib tütar Irene Juliane, veel kasvatab pere Nadja õepoega Justin Lysak juniori, kellest saab kaugsõidukapten ja emigreerudes sõjakeerises saab temast merekooli õppelaeva kapten Kopenhagenis. Irene-Juliane (Tõnikse Ira) läheb peale gümnaasiumi lõpetamist 1935-1936 Inglismaale keelt õppima. Soodne võimalus reisida Käsmu aurikutega Londonisse ja tagasi, reisiraha pole vaja maksta, töötatakse reisu ajal kajuti teenijana. Inglismaal tutvub Ira hindurahvusest üliõpilasega, nad abielluvad ja sõidavad elama Indiasse. Iral sünnivad kaks poega ja kaks tütart. Pojad olid ametilt lendurid, üks neist lennuväe kindral. Ira oli kirjavahetuses veel 90-ndate algul Karl Kristenbrun senioriga. Aleksander Jakobi poeg Kaskni sureb 1926 (36) nagu isagi tuberkuloosi. Nadja abiellub Eduard Kristenbruniga ja asub oma kasupoja Justiniga elama Hiiele, kuid ka tema haigestub ja sureb 1934. 1938.a. on Tõnikse koha omanik Jakob ja Madlena Kaskni noorim laps Maria Roomere (Kaskni) (1890-1965), doktor Roomere on kopsuarst, kes suvitas Käsmus, oli Eesti Vabariigi algaastatel ametis ka Käsmu Merekooli hügeeni/meditsiini õpetajana. Paraku haigestus doktor ka ise ja suri tuberkuloosi. Maria Roomere emigreerub sõja ajal koos tütre Vaikega Rootsi. Tõniksele jääb Madlena Kaskni. Vaike abiellus Rootsis Gerhard Jüriadoga, kes oli meremees, reisilaeva kapten. Madlena Kaskni eest hoolitseb koduabilisena Maria Kipjatkov (Karileet), Madlena sureb 1948.a. olles 46 aastat lesk. Madlena müüb Mariale endise laevaehitajate maja, mis sai nimeks "Muru". Nõukogude võim natsionaliseeris Tõnikse elumja, seda kasutati Käsmu koolimajana. Õpetajad olid Ilse Sooman ja Hilda Klaamas. Pärast kooli sulgemist kasutas Tõniks talu elumaja Tallinna I toidukaubastu oma töötajate suvekoduna. Eesti Vabariigi taaskehtestamise järel tagastati Tõnikse Vaike Jüriado (Roomere) perekonnale, suvitati ja ehitati. Peale Vaike surma on talul uued omanikud.
