Fuajees on Eesti Vabariigi tekkelugu käsitlevad stendid ja valik vanu merekaarte, ka Käsmu laevaomanike aurulaevade fotod. Klaasvitriinis on eksponeeritud põnevamad arheoloogilised juhuleiud peamiselt Haljala vallast. Uudistada on Neugrundi meteoriidikraatrist välja lennanud tükk eestimaist graniiti (Bretša) ja huvilistele ka asja seletav infomaterjal. Välja on pandud signaallippud, merepäästelipp ja muuseumile perekond Tähe poolt annetatud Eesti sõjalaeva „Lennuk“ ahtrilipp, mis oli antud suveniiriks laevastiku vanem-allohvitser Villem Lepikule, enne ristleja müüki Peruu riigile.
Uku Valter sündis 10. november 1910 Heinaste / Ainaži, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik, ajal kui isa Rudolf Valter oli merekooliõpetaja Heinastes. Valterite perekonna liikmed on Eesti merendusajaloo silmapaistvamate nimede hulgas. Isa Rudolf Valter 1874-1950 oli kaptenikutsega merekooli õpetaja Heinastes ja Käsmus, hilisem miinisadama kapten. Tema neli poega olid kõik meremehed. Kindlalt kõige kuulsamks neist sai Ahto Valter 1912-1991 ümbermaailma purjetamisega, tema vaprusest korduvalt üle Atlandi purjetamisel kirjutas nii Ameerika kui koduse Eesti ajakirjandus.
Kaugsõidutüürimees
Sillaotsa talu / Hüüdnimi Sillaotsa Jaagup
Sündinud 23.10.1870. Õppinud Käsmu merekoolis. Sõitis tüürimehe ja kaptenina mitmel purjelaeval. Tal oli oma laev, 2-mastiline kuunar (kaljas) „Mall“. Tema kolm poega olid kõik haritud meremehed. Jakob Seeblum suri aprillis 1931. Maetud Käsmu kalmistule.
Kaugsõidukapten
Mäe talu / Hüüdnimi Mäe Juhan
Kaugsõidukapten
Mikenbergi talu / Hüüdnimi Mikenbergi vana Maunus
Sündis 1865. Lõpetas Käsmu merekooli kapteni eksamiga 1886. Lõpetas ka Paldiski merekooli 1913. Sõitis vahetpidamata kuni 1927. aastani purjelaevadel ligi- ja kaugesõidus. Oli brigantiini „Kristenbrun“ esimene kapten, millega purjetas Läänemeres, Põhja-Jäämeres ning Põhja-Aafrika sadamate vahet. Suri 1928, maeti Käsmu kalmistule.
Kaugsõidukapten
Sepa talu
Sündis 1870. Käsmu merekooli lõpetas 1891. Paldiski merekooli lõpetas kaugesõidukapteni eksamiga 1896. Sõitis isa Joosep Kristenbruni (1839-1917) laevadel ligi- ja kaugesõidus. Abikaasa Anna-Helene (neiuna Õunapuu 1871-1931). Jakob Kristenbrun suri noorelt, 1899. a tuberkuloosi. Maeti Käsmu kalmistule.
Kaugsõidukapten
Ässa talu
Jakob Kristenbrun, Eduard ja Gustav Kristenbruni vend (Ässa talu). Sündinud 1889. Lõpetanud Käsmu ja Paldiski merekooli kapteni eksamiga 1912. Surnud 1916 tuberkuloosi. Maetud Käsmu kalmistule.
Ligisõidukapten-kippar
Ässa talu / Hüüdnimi Ässa vana
Ligisõidukapten
Otsa talu / Hüüdnimi Otsa Eedu
Sündis 1872. Lõpetas Käsmu merekooli. Sõitis tüürimehe ja kaptenina ligisõidus purjelaevadel. Osanik mitmes purjelaevas. Suri 1953. Maeti Käsmu kalmistule.
Kapten-kippar
Tõnikse talu / Hüüdnimi Kaskni Jaska
Sündis 28.9.1851. Esimeste suurema tonnaažiga laevade ehitajaid Käsmus. P/L "Julius" ja "Aleksander", kumbki 100-120 reg.tonni. Jakob Lepni oli energiline Käsmu merekooli asutaja ja toetaja materjaalselt. Kuni Käsmus ehitati vastav maja merekoolile, andis Kaskni omas majas suuremad ruumid koolile tasuta kasutamiseks. Oli merekooli kassahoidja ja hoolekandekomitee liige kuni surmani 1902 aastal.