Kaugsõidukapten
Tülla ja Sepa talu / hüüdnimi Loksa Ants

Kaugesõidukapten
Holmi talu, Lilleberi talu / hüüdnimi Lilleberi Kusti
Sündis 8.09.1896. Käsmu merekooli tüürimeeste klassid ja kaugesõidukapteni klass Tallinna merekoolis lõpetanud 1932. Sõitis kaugesõidukaptenina Pärnu laevaomanike aurikutel. Sõja ajal emigreerus Rootsi. Abikaasa Marie Einholm, neiuna Silberman (Lilleberi Mari) elas Käsmus 99-aastaseks. Gustav Einholm suri 7.01.1972.a. Stockholmis, Rootsis.

Kaugsõidukapten
Vanapere talu ja Põhjala talu
Sündis 1880. Lõpetas Käsmu merekooli tüürimeeste klassid. Kaugsõidukapteni kutse sai Käsmu merekoolist eksternina antud eksamiga 1915. Sõitis tsaariajal kaptenina kaugesõidus kauba- ja reisilaevadel. Oli tsaariajal Käsmu merekoolis ka inglise keele õpetaja. Eesti Vabariigi loomisel Vabadussõja päevil kõrgel ametikohal juhatas välisvedusid Veeteede Ametis. Johannes Suksdorf suri 1925.a.

Kaugsõidukapten
Endla talu / Hüüdnimi Endla Ruudi

Kaugesõidukapten
Kalaoja ja Vahemetsa talu / 

Kaugsõidukapten
Tamberi talu / Hüüdnimi Hiina onu
Sündis 1872. Käsmu merekooli lõpetas 1898. Oli Kaug-Ida Vene ja Hiina laevade kapteniks. Tuli tagasi kodumaale, kui algas Jaapani agressioon Hiinas 1937. aastal. Suri 1952, maeti Käsmu kalmistule.

Kaugesõidukapten
Kröönberi e. Urva talu / Hüüdnimi Konga papa
Sündis 1874. Lõpetas Käsmu merekooli 1904. Elas ja töötas tsaariajal Venemaal, Volgal. Opteerus kodumaale, kui loodi Eesti Vabariik. Vanemas eas oli tüürimees KLO aurikuil. Suri 1957, maeti Käsmu kalmistule.

Kaugesõidukapten

Kaugsõidukapten
Nõmme talu
Sündis 24.01.1904. Lõpetas tüürimehe klassid Käsmu merekoolis, kaugsõidukapteni kutse sai Tallinna merekoolist 1932. Sõitis KLO, Tallinna Laevaühisuse, AS „Merilaid“ laevadel. Emigreerus Inglismaale. (Abiellus Käsmust Nikolai Tiidemani tütre Lindaga.) Suri Londonis 11.06.196

Kaugesõidukapten
Preediku talu / hüüdnimi Preediku Värdi
Sündis 1889. Lõpetas tüürimehe klassid Käsmu merekoolis, kaugesõidukapteni kutse omandas Tallinna merekoolist 1922. Sõitis KLO laevadel. Viis KLO auriku „Maria“ Leningradi blokaadi. Pärast sõda töötas merenduse alal kaldal. 1950. aastate lõpus, oli ta Tallinna Kalasadama kapteni abi. Oli abielus Hilda (Raik) Einloniga, Hilda õde Veera oli kapten Joost Paadimeistri abikaasa. Ferdinand Einlon suri 1960.a.