Kaugsõidukapten
Koidula talu /Hüüdnimi Koidula Edi
Sündis 03.12.1883. Meistri talus. Käsmu merekoolis sooritas kapteni eksami 1922. Abielus Marie Lepniga (neiuna Marie Kaaman, kapten Aleksander Kaamani õde). Arreteeriti 15.06.41. 17.06.42, küüditati §35, 5aastaks; Sverdlovski obl. Sevurallag; Tjumeni obl., suri kinnippidamis kohas (vangilaagris) 25.12.42. Memento andmetel oli laagris koos Johannes Loonelaga.

Kaugesõidukapten
Koidula talu
Sündis 21.06.1909. Erich Lepni on kapten Eduard Lepni (1883-1942) poeg. Käsmu ja Tallinna merekooli lõpetanud 1933. Oli kapten natsionaliseeritud Käsmu aurikul „Ella“, hukkus 27.08.1941. a suvel koos laeva, tema meeskonna ning umbes 900 sõjaväelase ja mobiliseerituga Juminda miiniväljal. Oli üks nooremaid KLO kaugesõidukapteneid.

Kaugesõidukapten
Joosti talu / Hüüdnimi Joosti Jass
Sündis 20.05.1901. Käsmu ja Tallinna merekool 1928. Oli mitmete aurikute kapteniks. Ka esimese Eesti heeringapüügi emalaeva „Eestirand“ (suurim Eesti aurik) kapten 1932. aastal Islandi põhjaranna ekspeditsioonil. Hiljem Käsmu auriku „Maia“ kapten. Suri laeval 12.11.1939 Vahemerel, kui inglased laeva kaaperdasid (käis juba Saksa-Inglise meresõda 1939–1940). Maeti Malta saarel Valetta kalmistule. Üks nooremaid KLO kaugsõidukapteneid.

Kaugesõidukapten
Joosti talu / Hüüdnimi Joosti Kusti

Kaugsõidukapten
Kaljula talu / Hüüdnimi Kalju Kusti

Kaugsõidukapten
Kaljula talu / Hüüdnimi Kalju Aadi
Sündis 14.06.1908. Adolf Lepni oli kapten Gustav Lepni 1878-1968 (Kalju Kusti) poeg. Õppis Käsmu  ja Tallinna merekoolis 1938. Sõitis piirituselaevadel ja kiirpaatidel kaptenina. Jäi sõja ajal Soome, aitas Eestist saabuvaid põgenikke vastu võtta ja edasi saata. Abiellus Erich Lepni lese Helmiga. Emigreerusid Kanadasse. Adolf Lepni suri 20.09.2004.a. Torontos, Kanadas.

Kaugsõidukapten
Käsmu Järve II  talu / Hüüdnimi Järve Juku
Sündis 1898. Õppis Käsmu ja Tallinna merekoolis, kaugesõidukaptenina klass lõpetatud 1931. Jäi Leningradi blokaadi auriku „Meero“ kaptenina. Ei ole selgunud, kas represseeriti või suri nälga blokaadis. Viimati nähti Johannes Männikut 1941 hilissügisel kui aurikud "Maia"ja "Meero" kai ääres kõrvuti seisid ja konvoi mõlemad laevakaptenid ära viis.

Kaugsõidukapten
Sandbangi talu
Sündis 1896. Käsmu ja Tallinna merekooli kaugsõidukaptenite klass 1927. Oli aurikul “Maia“ I tüürimees. peale kapten Jakob Lepni äkksurma Vahemerel oli kapteniks laeval. Jäi Leningradi blokaadi „Maiaga“. Arreteeriti laeval meeskonnaliikme pealekaebamise tõttu. Tribunali surmaotsus 21.06.1944.a /Memento/.

Kaugesõidukapten
Aadami talu / Hüüdnimi Aadami Kusti
Sündis 27.08.1879. Õppis Käsmus, Liibavi merekooli lõpetas kaugesõidukapteni kutsega 1903. Oli mitmete Käsmu aurikute kapten, temast peeti KLO-s väga lugu. Abikaasa oli Marie Pruun (Magnus Mikengergi tütar). Emigreerus 1944. a talvel Soome ja Rootsi kaudu USA-sse. (Paadi saatis Harry Pahlberg, paadi kapten oli Maks Kann (Magnus Kaaman)  Seljakult.) On teada, et pidas oma kuldpulmi Ameerikas 1958. Gustav Pruun suri 17.12.1964.a. Lakewoodis, New Jerseys, USAs.

Kaugsõidukapten
Sorru talu / Hüüdnimi Sorru Sass
Sündis 12.9.1896. Lõpetas Käsmu merekooli kaugesõidukapteni kutsega 1919. Kapten mitmetel KLO aurikutel kaugsõidus. Abikaasa Ella Kaaman (Kapten Johannes Pruuni tütar, Pikapõllu talust). Tütred Mia ja Asse. Emigreerus koos perega, naine ja kaks tütart, USA-sse. Aleksander Kaare suri 2.4.1976.a. Torontos, Kanadas.