Ligisõidukapten
Pällu talu / Hüüdnimi Pällu Jaagup
Sündis 1885. Õppis Käsmu merekoolis. Sõitis tüürimehe ja kaptenina purjelaevadel ligisõidus. Oli Ilmasõja ajal Vene riigi teenistuses lootskaptenina Soome rannikul, oli väga suurte kogemustega ja tunnustatud lootskapten. Suri 1964. Maeti Käsmu kalmistule. 

Kapten-kippar
Vahemetsa talu / Hüüdnimi Vana Schneider

Kaugsõidukapten
Mikenbergi talu
Sündis 1874.a. Lõpetas Käsmu merekooli kaugsõidutüürimehe kursuse kevadel 1900.a. Sügisel 1903. a. õiendas merekooli õpetaja eksami Peterburis, samal sügisel määrati Vene valisuse poolt Käsmu merekooli õpetajaks. Kevadel 1904.a. õiendas kaugsõidukapteni eksami. Oli vahepeal Heinaste merekooli õpetaja. Kui see evakueeriti, määrati uuesti Käsmu merekooli õpetajaks, kus teenis kuni Eesti Vabariigi alguseni. Eesti Vabariigi algaastail oli miinisadama kapteniks, kus teenis kuni pensionile minekuni. Rudolf Valter suri 1950.

Ligisõidukapten
Laurimäe talu / Hüüdnimi Laurimäe Iisak
Sündis 1870. Õppis Käsmu merekoolis. Sõitis tüürimehe ja kaptenina Joosep Kristenbruni laevadel Läänemerel. Viimane laev oli p/l „Liisa“. Samal aastal, kui „Liisa“ lasti vanaduspuhkusele Vaabu lõukasse, suri ka tema viimane kapten, 1929. aastal. Maeti Käsmu kalmistul

Kapten-kippar
Sepa talu / Hüüdnimi Sepa vana
Sündis 7. 02.1839.a. Toomas Kristenbruni (1810-1865) poeg. Käsmus kõige rohkemate laevade omanik. Laevade ehitaja, üks Käsmu merekooli asutajaid ja hoolekandekomitee kaua-aegne esimees. Joosep Kristenbrun suri 30. juunil 1917.a.

Kapten-kippar / laevaehitaja
Vanapere talu / Hüüdnimi Vanapere Jaska
Sündis 1849. Üks Käsmu Merekooli asutajatest ja kauaaegne Käsmu merekooli komitee liige ja kassahoidja Jakob Kaskni abi. Tema juhtimisel ehitati Kaevu valgama laevaehitusplatsil neli laeva: "Toudar", "Polaris", "Adina", "Edmund". Suri 1918.

Kaugesõidukapten
Ässa talu / Hüüdnimi Ässa Kusti
Sündis 1880. Käsmu merekooli lõpetas 1901. Kaugesõidukapteni eksami sooritas 1907 Liibavi merekoolis. Abielus Ida Kristenbruniga neiuna Lepni, Joosti talust. Gustav Kristenbrun oli KLO üks juhtfiguure, tema sõna jäi KLO olulistes küsimustes alati viimaseks. Küüditati 1941. aastal Siberisse, kus suri 1942.

Kaugsõidukapten
Tülla ja Sepa talu / hüüdnimi Loksa Ants

Kaugesõidukapten
Holmi talu, Lilleberi talu / hüüdnimi Lilleberi Kusti
Sündis 8.09.1896. Käsmu merekooli tüürimeeste klassid ja kaugesõidukapteni klass Tallinna merekoolis lõpetanud 1932. Sõitis kaugesõidukaptenina Pärnu laevaomanike aurikutel. Sõja ajal emigreerus Rootsi. Abikaasa Marie Einholm, neiuna Silberman (Lilleberi Mari) elas Käsmus 99-aastaseks. Gustav Einholm suri 7.01.1972.a. Stockholmis, Rootsis.

Kaugsõidukapten
Vanapere talu ja Põhjala talu
Sündis 1880. Lõpetas Käsmu merekooli tüürimeeste klassid. Kaugsõidukapteni kutse sai Käsmu merekoolist eksternina antud eksamiga 1915. Sõitis tsaariajal kaptenina kaugesõidus kauba- ja reisilaevadel. Oli tsaariajal Käsmu merekoolis ka inglise keele õpetaja. Eesti Vabariigi loomisel Vabadussõja päevil kõrgel ametikohal juhatas välisvedusid Veeteede Ametis. Johannes Suksdorf suri 1925.a.