Liigu edasi põhisisu juurde

Fuajee

Sisestatud Triin Saks poolt

Fuajees on Eesti Vabariigi tekkelugu käsitlevad stendid ja valik vanu merekaarte, ka Käsmu laevaomanike aurulaevade fotod. Klaasvitriinis on eksponeeritud põnevamad arheoloogilised juhuleiud peamiselt Haljala vallast. Uudistada on Neugrundi meteoriidikraatrist välja lennanud tükk eestimaist graniiti (Bretša) ja huvilistele ka asja seletav infomaterjal. Välja on pandud signaallippud, merepäästelipp ja muuseumile perekond Tähe poolt annetatud Eesti sõjalaeva „Lennuk“ ahtrilipp, mis oli antud suveniiriks laevastiku vanem-allohvitser Villem Lepikule, enne ristleja müüki Peruu riigile.

Uku Valter 1910 - 1999

Uku Valter sündis 10. november 1910 Heinaste / Ainaži, Liivimaa kubermang, Venemaa Keisririik, ajal kui isa Rudolf Valter oli merekooliõpetaja Heinastes. Valterite perekonna liikmed on Eesti merendusajaloo silmapaistvamate nimede hulgas. Isa Rudolf Valter 1874-1950 oli kaptenikutsega merekooli õpetaja Heinastes ja Käsmus, hilisem miinisadama kapten. Tema neli poega olid kõik meremehed. Kindlalt kõige kuulsamks neist sai Ahto Valter 1912-1991 ümbermaailma purjetamisega, tema vaprusest korduvalt üle Atlandi purjetamisel kirjutas nii Ameerika kui koduse Eesti ajakirjandus.

Jakob Seeblum 1870 - 1931

Kaugsõidutüürimees
Sillaotsa talu / Hüüdnimi Sillaotsa Jaagup
Sündinud 23.10.1870. Õppinud Käsmu merekoolis. Sõitis tüürimehe ja kaptenina mitmel purjelaeval. Tal oli oma laev, 2-mastiline kuunar (kaljas) „Mall“.  Tema kolm poega olid kõik haritud meremehed. Jakob Seeblum suri aprillis 1931. Maetud Käsmu kalmistule.

Magnus Mikenberg 1865 - 1928

Kaugsõidukapten
Mikenbergi talu / Hüüdnimi Mikenbergi vana Maunus
Sündis 1865. Lõpetas Käsmu merekooli kapteni eksamiga 1886. Lõpetas ka Paldiski merekooli 1913. Sõitis vahetpidamata kuni 1927. aastani purjelaevadel ligi- ja kaugesõidus. Oli brigantiini „Kristenbrun“ esimene kapten, millega purjetas Läänemeres, Põhja-Jäämeres ning Põhja-Aafrika sadamate vahet. Suri 1928, maeti Käsmu kalmistule.

Jakob Kristenbrun 1870 - 1899

Kaugsõidukapten
Sepa talu
Sündis 1870. Käsmu merekooli lõpetas 1891. Paldiski merekooli lõpetas kaugesõidukapteni eksamiga 1896. Sõitis isa Joosep Kristenbruni (1839-1917) laevadel ligi- ja kaugesõidus. Abikaasa Anna-Helene (neiuna Õunapuu 1871-1931). Jakob Kristenbrun suri noorelt, 1899. a tuberkuloosi. Maeti Käsmu kalmistule. 

Jakob Kaskni 1851 - 1902

Kapten-kippar
Tõnikse talu / Hüüdnimi Kaskni Jaska
Sündis 28.9.1851. Esimeste suurema tonnaažiga laevade ehitajaid Käsmus. P/L "Julius" ja "Aleksander", kumbki 100-120 reg.tonni. Jakob Lepni oli energiline Käsmu merekooli asutaja ja toetaja materjaalselt. Kuni Käsmus ehitati vastav maja merekoolile, andis Kaskni omas majas suuremad ruumid koolile tasuta kasutamiseks. Oli merekooli kassahoidja ja hoolekandekomitee liige kuni surmani 1902 aastal.

Asu jälgima