Kapten-kippar
Tõnikse talu / Hüüdnimi Kaskni Jaska
Sündis 28.9.1851. Esimeste suurema tonnaažiga laevade ehitajaid Käsmus. P/L "Julius" ja "Aleksander", kumbki 100-120 reg.tonni. Jakob Lepni oli energiline Käsmu merekooli asutaja ja toetaja materjaalselt. Kuni Käsmus ehitati vastav maja merekoolile, andis Kaskni omas majas suuremad ruumid koolile tasuta kasutamiseks. Oli merekooli kassahoidja ja hoolekandekomitee liige kuni surmani 1902 aastal.
Kaugsõidukapten
Vanapere talu / Hüüdnimi Vanapere August
Sündis 1878. Lõpetas Käsmu merekooli kaugsõidukapteni eksamiga 1904. Sõitis tüürimehe ja kaptenina purjekail ja aurikuil ligi- ja kaugsõidus. Oli pikemat aega purjelaeva „Anette“ kapten. Sooritas ajarekordi „Anettega“, tulles Ameerikast Euroopasse 9 ööpäevaga. Vanemas eas oli I tüürimees KLO aurikuil. Suri 12.11.1941. Maeti Käsmu kalmistule.
Kaugsõidukapten
Allika talu
Sündis 01.10.1869. Lõpetas Käsmu merekooli kapteni eksamiga 1896. Sõitis tüürimehe ja kaptenina mitmel purjelaeval ligi- ja kaugsõidus Euroopa sadamate vahet. Reisil Hispaaniast Kopenhaageni suri merel 18.09.1902. Maeti Kopenhaagenis. Mälestuskivi on Käsmu kalmistul.
Ligisõidukpten
Nuudi talu
Sündis 1869. Lõpetas Käsmu merekooli kapteni eksamiga 1889. Sõitis tüürimehe ja kaptenina mitmesugustel Daniel Rommi laevadel ligisõidus. Abiellus Joosep Kristenbruni tütre Maria Sofiaga 1896. Nende poeg Karl Heinmaa (Einmann) oli kaugsõidukapten aurulaevadel. Karl Einmann suri 1920.
Rudolf Pahlberg abiellus Ässa talu peremehe Jaakob, Tooma poeg Kristenbruni tütre Minnaga, selle krundi sai Minna kaasavaraks. Rudolf alustas majaehitust enne I maailmasõda. Algul ehitati maja 1 korruseline, hiljem jõukuse kasvades ehitati maja 2-korruseliseks. Maja on peetud läbi aegade Käsmu suuremaks ja ilusamaks majaks. Ehtne kaptenimaja, Rudolf Pahlberg oli Käsmu esinduskapten. 1944 maja riigistati. Majas töötas Käsmu algkool, hiljem oli ETKVL-i puhkekodu. Eesti Vabariigi alguses tagastati maja pärijatele, kes selle edasi müüsid.
Parun Eduard von Dellingshausen on andnud Käsmu Merekooli juhatajale kapten Karl Larensile majaehitusplatsi. Majaprojekti on kapten Karl Larens ise koostanud, majaehituse käigus tekkinud majanduslikke raskuste tõttu müüs ta maja kapten Eduard Kristenbrunile. Eduard abiellus Nadežda neiuna Aders, Aleksander Kaskni lesega, majas elasid Nadežda tema kasupoeg Justin Lysak junior, tütar Irina-Irene. Peale Nadežda surma abiellus Eduard Kristenbrun Elsa Lindvestiga Loksalt. Eduard arreteeriti 1941 suvel, Elsa elas majas surmani 1952.
Esimesed andmedSepa talust pärinevad 1741.a, kui Aaspere mõisahärra, kellele Käsmu maad kuulusid, toob külla sepaks Juhan Carlsoni. Talus meesliin katkeb ja peretütre abikaasaks saab 1771.a Eigi talu sulase pojana sündinud Mart. Kuna 19.sajandi Krimmi sõja ajal tekkinud soolapuudus hoogustas ka soolaga salakaubitsemist Soome ja Eesti vahet, võttis selle riski ka Mart. 1828.a tabatakse Mart Vergi sadamas randrüütlite poolt.
Kaugsõidukapten
Tamberi talu
Sündis 1877. Lõpetas sajandivahetusel 1899-1900 kaugesõidu tüürimehe kutsega Käsmu merekooli. Sõitis ligi- ja kaugesõidus purjelaevadel tüürimehe ja kaptenina. Emigreerus juba tsaariajal 1910 USA-sse, kus töötas kaptenina suurtel purjelaevadel. Surma daatum ei ole teada.
Kaugsõidutüürimees
Kalda talu
August Kaaman, Jakob Kaamani kaksikvend (Kalda talu).
Sündinud 23.12.1891. Lõpetanud Käsmu merekooli esimese klassi. Sõitis tüürimehena Kristenbruni purjelaevadel. Võttis osa Vabadussõja lahingutest Eesti Vabariigi sõjalaevadel. Oli miiniristleja „Lennuk“ deki meeskonna vanemallohvitser. Autasustatud lahinguliste teenete eest Vabadusristiga. VR I/3. Uppus Taani ranniku lähedal purjeka „Hermine“ tüürimehena 31.07.1924.
Kaugsõdukapten
Kingu ja Eha talu / Hüüdnimi Kingu Kusti
Sündis 6.01.1892. Lõpetanud Käsmu merekooli. Tüürimees ja kapten purjelaevadel ligi- ja kaugesõidus. Ostis Taanist 3-mastilise mootorpurjeka, millega käis ka Ameerikas. Laeva nimeks sai „Elsi“, mis oli Gustav Liholmi tütre nimi. Elas ka lühikest aega Ameerikas. Emigreerus koos perega. Suri Kanadas 1.10.1961 Torontos.