Liigu edasi põhisisu juurde

Endla

Rudolf Pahlberg abiellus Ässa talu peremehe Jaakob, Tooma poeg Kristenbruni tütre Minnaga, selle krundi sai Minna kaasavaraks. Rudolf alustas majaehitust enne I maailmasõda. Algul ehitati maja 1 korruseline, hiljem jõukuse kasvades ehitati maja 2-korruseliseks. Maja on peetud läbi aegade Käsmu suuremaks ja ilusamaks majaks. Ehtne kaptenimaja, Rudolf Pahlberg oli Käsmu esinduskapten. 1944 maja riigistati. Majas töötas Käsmu algkool, hiljem oli ETKVL-i puhkekodu. Eesti Vabariigi alguses tagastati maja pärijatele, kes selle edasi müüsid. 

Hiie

Parun Eduard von Dellingshausen on andnud Käsmu Merekooli juhatajale kapten Karl Larensile majaehitusplatsi. Majaprojekti on kapten Karl Larens ise koostanud, majaehituse käigus tekkinud majanduslikke raskuste tõttu müüs ta maja kapten Eduard Kristenbrunile. Eduard abiellus Nadežda neiuna Aders, Aleksander Kaskni lesega, majas elasid Nadežda tema kasupoeg Justin Lysak junior, tütar Irina-Irene. Peale Nadežda surma abiellus Eduard Kristenbrun Elsa Lindvestiga Loksalt. Eduard arreteeriti 1941 suvel, Elsa elas majas surmani 1952.

Sepa, Lainela

Esimesed andmedSepa talust pärinevad 1741.a, kui Aaspere mõisahärra, kellele Käsmu maad kuulusid, toob külla sepaks Juhan Carlsoni. Talus meesliin katkeb ja peretütre abikaasaks saab 1771.a Eigi talu sulase pojana sündinud Mart. Kuna 19.sajandi Krimmi sõja ajal tekkinud soolapuudus hoogustas ka soolaga salakaubitsemist Soome ja Eesti vahet, võttis selle riski ka Mart. 1828.a tabatakse Mart Vergi sadamas randrüütlite poolt.

Robert Pruun 1877 -

Kaugsõidukapten
Tamberi talu 
Sündis 1877. Lõpetas sajandivahetusel 1899-1900 kaugesõidu tüürimehe kutsega Käsmu merekooli. Sõitis ligi- ja kaugesõidus purjelaevadel tüürimehe ja kaptenina. Emigreerus juba tsaariajal 1910 USA-sse, kus töötas kaptenina suurtel purjelaevadel. Surma daatum ei ole teada.

August Kaaman 1891 - 1924

Kaugsõidutüürimees
Kalda talu
August Kaaman, Jakob Kaamani kaksikvend (Kalda talu).
Sündinud 23.12.1891. Lõpetanud Käsmu merekooli esimese klassi. Sõitis tüürimehena Kristenbruni purjelaevadel. Võttis osa Vabadussõja lahingutest Eesti Vabariigi sõjalaevadel. Oli miiniristleja „Lennuk“ deki meeskonna vanemallohvitser. Autasustatud lahinguliste teenete eest Vabadusristiga. VR I/3. Uppus Taani ranniku lähedal purjeka „Hermine“ tüürimehena 31.07.1924.

Gustav Liiholm 1892 - 1961

Kaugsõdukapten
Kingu ja Eha talu / Hüüdnimi Kingu Kusti
Sündis 6.01.1892. Lõpetanud Käsmu merekooli. Tüürimees ja kapten purjelaevadel ligi- ja kaugesõidus. Ostis Taanist 3-mastilise mootorpurjeka, millega käis ka Ameerikas. Laeva nimeks sai „Elsi“, mis oli Gustav Liholmi tütre nimi. Elas ka lühikest aega Ameerikas. Emigreerus koos perega. Suri Kanadas 1.10.1961 Torontos.

Julius Seeblum 1905 - 1999

Kaugsõidukapten
Sillaotsa talu
Sündis 3.10.1905. Isa Jakob Seeblum ja vennad Joosep Seeblum ja Riho Sinivee olid kõik haritud meremehed. Lõpetas Käsmu merekooli ja Kuressaare J. Teäre merekooli kapteni eksamiga 1929. Sõitis tüürimehe ja kaptenina purjelaevadel, oli kapten purjekail „Elfriede„ ja „Anette“. Sõja ajal „Kriegsmarine“ teenistuses. Jäi Saksamaale. Elas Hamburgis väga kõrge eani, suri 1999.

Joosep Sooman 1864 - 1922

Ligisõidukapten
Käsmu Järve
Sündis 1864. Käsmu merekooli lõpetanud kapteni eksamiga 1886. Sõitnud purjelaevadel tüürimehe ja kaptenina ligisõidus kuni surmani 1922. Maeti Käsmu kalmistule. Joosepi kolm poega kõik diplomeeritud laevajuhid. Joosep oli Oskar Tiedemani õemees.

Eduard Suksdorf 1876 - 1907

Kaugsõidukapten
Vanapere talu / Vanapere Eedi
Sündis 1876. Peres oli kolm venda, kõik kaptenid. Isa Jaagup Suksdorf oli koos venna Joosep Suksdorfiga esimeste Käsmu ostetud purjelaevade omanikud. Eduard on lõpetanud Käsmu merekooli kapteni eksamiga 1900. Sõitis oma isa purjelaevadel tüürimehe ja kaptenina ligi- ja kaugsõidus. Suri Peterburi haiglas, maetud Käsmus 1907.

Asu jälgima