Liigu edasi põhisisu juurde

Kunstituba

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

Kunstitoas on seintel Aarne Vaigu meremaalid. Kui nõukogudeaegsed müürid ja abihooned said muuseumimaja ümber lammutatud ning maja akendest taas merevaade avanes alustas Aarne Vaik avanevat kaunist pilti jäädvustama. Idee oli teha aknast avanevast vaatest merele ja taevale aastajooksu igal päeval üks maal. Minimalistlik ja kontseptualistlik kunstiprojekt leidis tunnustust ja on eksponeeritud näitustel eestis ja saksamaal. Sellest ajendatuna sai aastate möödudes teoks Käsmu Meremuuseumi veebikaamera otsepilt, mis on selles näituse- ja seminariruumis suurelt ekraanilt vaadeldav.

Merendustuba

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

Meresõidutoas on kapteni ja pootsmani töövahendid. Ainuke laste mänguasi ja ühtlasi kõige tähtsam meremehe koolitusvahend – laevamudel, mida Käsmu poisid 6. eluaastast alates meres ujutasid. On ka laevaehitustööristad ja muud mis merendusega seotud - laternad, logid, merekaardid, sansukastid, laevamudelid jpm.

Kalandustuba

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

Selle toa kirjeldusele lisab Aarne Vaik "... et olen bioloogina erialalt ihtüoloog, olen kogunud kõike, mis kalandusega seotud". 

Näha on ahingukollektsioonist kilukarpideni. Vahele kalapüügi ja hülgejahiga seotud esemeid. Kõiki kalapüügiriistu, mida Käsmu kalurid kasutasid, siin veel ei ole, kuid on näiteks jääaluse kalapüügi riistad. Samas ruumis on ka paarisaja-aastaseid tarbeesemeid, mainimist väärivad mahukad ühepuu nõud. Suur osa kalandusekspositsioonist, mis kõik siia ei mahtunud on vaadelda õuealal, paadikuuris. 

Toimetised nr 8

Artiklid käsitlevad Eesti merekoole, Eesti vabariigi aegse Käsmu Merekooli lõpetajaid, Käsmust pärit haritud meremehi - kapteneid ja tüürimehi, Käsmu purjelaevu ja KLO aurulaevu ning nende saatust peale II maailmasõda. 

Toimetised nr 3

Artiklid käsitlevad Eesti Vabariigi loomist, Kalanduskooli tegevust Käsmus, rootlaste kullaotsimis teemad ka meremeeste jutustusi Käsmu minevikust ning lugu purjetaja N. Vekšini kohta.