"Põhjaranniku paadiehitustraditsioonid" 2017-2018
UURING PÕHJARANNIKU PUUPAADITRADITSIOONIDEST
VELLO MÄSS, AARNE VAIK, ANTI KREEM, AVE PAULUS
"Lahemaa rannakülade mälumaastike projekt" 2016-2017
SA Käsmu meremuuseumi eestvõtmisel tehti projekt: „Lahemaa rannakülade mälumaastikud“, mille raames koostati külade ajaloolised õiendid, kaardistati kultuuriloolised paigad, koguti elavat kohapärimust. Projekti "Lahemaa rahvuspargi rannakülade mälumaastikud" toetas SA Keskkonnainvesteeringute Keskus.
"Царующая мелодия Кясму" 2019
Olga Mihailova tõi Käsmu Aarne Vaigu hea sõber Vello Mäss. Olga külastas meid alati kui Eestisse saabus, olenemata aastaajast ja kellega parasjagu reisis. Tema emakeelne kokkuvõte meist on heaks venekeelseks sissejuhatuseks ka meie kodumaa venekeelsetele kaasmaalastele. Pisut kõike, mida Olga Käsmus armastas ja mida meiegi soovime jagada.
"Unustatud merereisid" 2010
Maailm on tohutult muutunud, täna üle 15 aasta hiljem pole nii lihtne aduda, mis imena see teede ristumine võis siis tunduda kui 2009. aasta kevadtalvel helistas mulle Jüri Vendla ja uuris kas mul on talle midagi kätte juhatada eestlaste Rootsist järelpõgenemisele üle ookeani vabasse maailma ... nii ma ta siis juhatasin varalahkunud hea tuttava Alan Peter Trei uurimuse jälgedele ja usun sellest telefonikõnest sündis teos, mis elab meid üle ja on nurgakiviks meie järglastele.
Ajaloolised puupaadid
Käsmu Meremuuseumil on kokku 8 ajaloolist paati. 2024 sai tehtud paadikuuri ekspositsiooni kõrvale katusealune, kus on hoiul Käsmu Meremuuseumis 2011 ehitatud eistuk ja Neeme küla paadimeistri tehtud kalapaat, toodud muuseumi Ihasalust.
Ajalooliste puupaatide kollektsiooni all on eraldi valdkond ajupuu kollektsioon, mis koosneb Käsmu poolsaare randadesse tormidega uhutud ajalooliste laevade materjalist.
Keskküla
Pildil: Johannes Joosepi p Kallasmaa (Keskküla Juku) 1893-1961. (Põllega) Bernhard Seeblum (Lepiku Pärn) 1913-1986. Veeru Anton (Anton Liholm 1875- 1935) saega.
Kalaoja
Kalaoja kinnistul asus kuni 20. sajandi alguseni tellisetehas, mis alustas 1750.a. paiku. Esimese Eesti Vabariigi algul rajati kinnistule talu, kus oli ruumikas peamaja ja laut. Kalaoja talu kohta on arhitektid Jaan Tiidemann ja Jarmo Vaik koostanud uurimustöö aruande: Kalaoja, Käsmu, Haljala vald, Lääne-Virumaa, Eesti, 2021.a. Käesoleval ajal on endiste hoonete asemed kinnistul leitavad. Uurimustöö sisaldab põhjaliku kaarti, foto ja dokumentide materjale.
Klama
Mohnist tulnud pererahvas pärinevad Rammu saarelt Kolga lahes.
"Pelgupaik" 2025
Sissejuhatavad märkused
Tekst: Ilja Sundelevitš
Vene loominguline kultuurirahvas, kaasarvatud ka mõningad teadlased, leidsid tee Käsmusse kui suvituspaika, eelmise sajani 60ndatel aastatel. Selleks ajaks oli Krimi poolsaarel asuv Koktebeli küla lõplikult sovjetiseerunud. Koktebel oli alates Nõukogude revolutsiooni järgnevatest aastatest üks suuremaid uue võimuga vastuolus olnud kultuurirahva magenete, ja see tänu tuntud kunstniku ja luuletaja Maximilian Vološini kujule ja tema lähema sõpruskonnale, kes seal alaliselt elasid.