Liigu edasi põhisisu juurde

Palkon

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

​Maja vasakpoolses tiivas oli kunagi merekooli juhataja kapten Karl Larensi korter ning korteri viimane ruum on palkon. Igal vanemal Käsmu majal on suuremate akendega palkon suviseks ajaveetmiseks kujundatud eriline paik. Muuseumikülastajatel on seal võimalik ka praegu istuda ja kohvi juua või korraldada seltsiüritusi ning seminare. Neil toolidel on istunud ka presidente ja suursaadikuid. 
Kõikidel muuseumiõuel toimunud Käsmu Kaunid Kontserdi programmidel on palkon esinejate pelgupaik, siin on jalga puhanud ja keha kinnitanud meie artistid. 

Viikingiprogramm

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

Programm aitab koolilastele tutvustada muinasaega ja näidata selle sidet tänapäeva kultuuriga.
Käime ka metsas. Tutvume viikingiaegse riietuse ja käsitööga, teeme ise käsitööd, püüame vaadelda selliseid majapidamistöid nagu näiteks puude lõhkumine puuhaamrite ja puukiiludega. Vanemate õpilastega vestame puuliistudest vurri. Viskame viskekirveid. Põletame mustri rauaga endale kaelaehte. Tutvume viikingite tähestikuga. Igaüks kirjutab ruunikirjas oma nime.

Programm kestab 3 tundi.
Hind ühele õpilasele 15 eurot. 

Ajaloolise laevaehitusplatsi tähis, "Tähnikhirv"

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

14. juulil 2013 sai tähistatud Käsmule tähtis ajalooline laevaehiusplats Kaevu valgamal. Esimesena sai Käsmu laevaehitusplatsidest tähistatud Sepa Ninas. Siin Kaevu Valgamas valmisid 2-mastilised purjelaevad "Toudar" 1892  "Polaris"1899, Egmund" 1900, "Adina" 1901. 2010 ehitati siin viikingilaev "Aimar" taaselustamaks siinset laevaehitust. Lahemaal on 33 rannaküla, laevaehitusplatside hulka külades kokku oli üle 100. Käsmus oli 5 laevaehitusplatsi: Vana-Jüri, Sepa ninas, Kaevu valgama, Tõnikse, Võrkneeme. Ainus neist, mis siiani tegev ongi see muuseumi laevameistrite oma.

Koobas suitsusaun

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

Merekaldal asuv koobas suitsusaun on omaette elamust pakkuv. Ehitatud nõukogudeaegse betoon rajatise sisse. Viimistletud puiduga. Sauna lavale istuma mahub vabalt 4 inimest. Kütmise aeg on üle 4 tunni. Aega saab broneerida muuseumis. Kõrval on lõkkeplats kuhu saab saunast tulevad söed jahtuma tuua ja sauna kõrval on redeliga suurkivi ning mereni on päriselt vaid mõned sammud. 

Suur kivi

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

See on oluline paik. Nii sageli kui kivi vaatevälja satub, leidub seal ikka keegi, kas kiviotsa ronimas, või sealt avanevat vaadet nautimas. Ikka tehakse seal grupipilte ja mitmeid kordi päevas on kuulda lapsevanemate manitsust, sinna mitte ronida. Redelit pidi on küll turvaline üles saada aga peab tunnistama, et kindlasti ei tohi seal üleval käituda ettevaatamatult ja hooletult. "At Your Own Risk" on see nii nagu kõigi teiste kivide otsa ronimistega Käsmus. Tänapäeval on kasutatud ka Majaka kivi, sõna majakas ei olnud esimese vabariigi ajal veel Käsmus kasutusel.

KÄSMU

Aasta: 1994; Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus; Formaat: Pehmekaaneline; Mõõdud: 167 x 200 mm; Lehekülgi: 119; Keel: eestikeelne; ISBN: 5899000317. 

Istumispaat

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

Laevameister Anti Kreem tegi laevaehituse vahel ka ühe maapeal istuva aluse, mis vaate ja toidunautijal tuulevarju ja mugavat istumist pakub. Mahutab 20 inimest. Eelmine samas kohas olnud istumispaat, oli nõukogude ajal ehitatud aga merele poleks ka uuest peast saanud temaga minna, sest ehitajate kriteeriumiks polnud kvaliteet. Tõnu Hellami kaudu saadud ja vabatahtlik Vahuri abiga sai paat istumiskohaks ehitatud. Koht mis meelitas inimesi istuma mereääres ja nautima olustiku. Vahel koguneb siia juurde suuremaid seltskondi. 

Aardejaht - orienteerumine

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

Kompassi ja loodusemärkide järgi metsas orienteerumine - abiks kaardid ja põnevad nuputamisülesanded. Matkal mängu alguspunkti õpitakse metsas leiduvaid loodusmärke lugema. Tutvutakse kompassiga ja õpitaks oma asukohta kaardil määrama. Pakume ka supieinet ja tutvustame Käsmu Meremuuseumi ja tuletorni. Raja pikkuse ja grupi suurused tuleb eelnevalt täpsustada.  

Programm kestab 3 tundi. 

Laager NOOR KALUR

Sisestatud muuseum@kasmu.ee poolt

Rannaelanike elustiili tutvustav laager on hariva iseloomuga, emotsionaalseõppe vormis, korraga kuni 20 õpilasele kestvusega 2 kuni 5 päeva. Laagri eesmärgiks on tutvustada mereökoloogiat, käitumist merel ja rannas, kalanduse ja merenduseajalugu, rannakalapüüki, käitumist ujuv-vahenditega, ohutustehnikat ja eneseabi merel, merel kasutatavate kalapüügivahendite käsitlemist ja parandamist; sissejuhatus ravimtaimedesse, tutvumine floora ja faunaga, kalade püüdmine ja toiduvalmistamine. See tähendab, et aastate jooksul lihvitud laagritegevused on nüüd kõigile soovijatele kättesaadavad.