Content

Sisu Link to edit content
Admiraliteedi tüüpi ankur Vaabu talust

Ankur Vaabu talust

Plokksaag, kahemehesaag

19. sajandi 70.-80. aastail tuli laialdaselt kasutusele kaldhammastega lauasaag e. plokksaag, millega saeti kõrgetel pukkjalgadel, kuhu palgid vinnati erilise vinna abil. Sae valdaja töötas harilikult ülal, abiline all. Saagimisjoon tõmmati palgile tahmase või kriidise pingutatud nööri abil. Saehambaid teritati viiliga ja räsati saagimisjagu, kas kirvesilma või selleks tehtud puust ja naelast abivahendiga. Saemehed olid tihti võõrtöömehed, tihti venerahvusest. See saag on ostetud vanavara laadalt.

Urmo Rüütli meremaalide näitus Luunjas

Kultuuriministeerium on käesoleva aasta kuulutanud merekultuuriaastaks – "Näoga mere poole". 18. veebruaril algusega kell 16.00 avab Luunja kultuuri-ja vabaajakeskus koostöös Käsmu Meremuuseumiga Luunja vallamajas muuseumi peremehe Aarne Vaiku poolt koostatud Urmo Rüütli näituse meremaalidest.

TV3 kulturnikutest

Peale kolmapäevast melu 10. veebruaril 2016 leidsime muuseumi hoovilt vettinud paberi. Näeb välja nagu stsenaarium uudislõigu tegemiseks. Tekst avaldab muljet just oma suhtumise poolest. Skännitud pdf-i leiad loo lõpust, juhiste järgi valminud uudisnupu lingilt. 

http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kasmu-elanikud-on-mures-pla...

Ettevaatust Pärt!

Täname 6. veebruaril 2016 osalenud huvilisi, planeerime taas kohtuda märtsis.

Toomas Eintrei tool

Tool kuulus Toomas Eintreile, selle annetas Käsmu Meremuuseumile Verner Saltsberg Allika talust. Tool on restaureeritud 2014 aastal. 
Toomas Eintrei oli Käsmu merekooli asutajaid, selle kooli hoolekande komitee kirjatoimetaja ja toetaja, koolipidude korraldaja ja kaastegelane kuni kõrge vanuseni. Käsmu toletorni juhataja ja Käsmu köster aastatel 1873-1930.

Air Zoom Vomero 11

Žiletiteritaja

Žiletiteritaja on merendustoas üks populaarseim mõistatus ülessanne. tavaliselt pakutakse et tegu on tubakakeerajaga. Ese on santsukastis, kus palju muudki samaväärselt põnevat peidus. Ostetud Rakvere antikvariaadist.

PÕLEMINE - C-JAM ja Kristjan Kannukene, Gunnar Graps 65

2​4​.07.2016 kl 21:00, ​Käsmu Meremuuseumi õuel​ 
C-JAMi ja Kristjan Kannukese leegitsev kontserttuur PÕLEMINE
Pühendusega Eesti rocki suurkuju Gunnar Grapsi 65. sünniaastapäevale

Piletid eelmüügist 13 € Piletimaailmas, Piletilevis ja Statoilis. 
1.aprillist 2016 pilet 15 €. Kontserdipäeval pilet kallim. 

"NOOR KALUR" 2016

2016 lastelaagri NOOR KALUR toimumisajad on:

I vahetus 13.06-17.06; II vahetus 27.06-1.07; III vahetus - 18.07-22.07; IV vahetus 1.08-05.08.

I vahetus on läbi, ilmselt oli meeldejäävam "Cumulus"purjeka retk Mohni saarele. Reedene võrkude nõudmine kinkis ka lestaõnne.

Merekultuuriaasta 2016 mõtisklusi

Aarne Vaik, Käsmu Meremuuseumi peremees kutsub kõiki mere äärde mõtisklema mere rollist meie elus.

nike air max 90 fashion

Tünnihöövel e. rupphöövel

Tavaliselt tünnilaudade hööveldamiseks kasutatud. Höövel on ostetud rakveres antiigist (Võsu Juhan).

Rupphöövel

Lati ümardamiseks kasutatud höövel. Ostetud Rakvere antiigist (Võsu Juhan).

Karestushöövel

Karestushöövel oli puupinna töötlemiseks enne liimimist. See höövel on pärit Rakvere antikvarjaadist (Võsu Juhan).

Soonehöövel

Soonehöövel / Nuthobel m. / grooving plane / ponttihöylä / шпунтовка
Höövel on puupinna silumis- vormimisriist, mille põhiosad on pakk ja tera.Eestis alates 17.saj-st. Höövleid on oma väga erinevaid tüüpe, muuseumis, merendustoa levaehituse tööriistade hulgas on neid üle kolmekümne, enamus höövlitest on Rakvere antikvarjaadist pärit (Võsu Juhan).

Air Presto Flyknit Ultra

Tuur

Breecheisen n., -stange f. / icepick / tuura / пешня
Tuur (jäätuur) on nooljalt kitseneva või peitlikujulise laia teraga raudkang, mis oli putkega kinnitatud puuvarre otsa. Tuuraga raiuti jäässe auke. Luust tuura tunti Eesti alal juba VIII-VII a-tuh. e.Kr. Muusuemi kollektsioonis on erinevaid jäätuurasid. Tuura puust varre külge oli kinnitatud nöörist või nahast aas, milleka sai tööriista käe külge kinnitada, et see vette käest ei libiseks. Ostetud antikvariaadist.

Air Jordan Spizike 3.5 Shoes

Lähker

Lägel / keg / leili / фляга, фляжка
Lähker on kahe, harilikult sõõriku põhjaga (diam. u 20-40 cm) trummikujuline laiade laastvitsadega nõu (maht 3-5 toopi) piima, kalja jm. joogi tööle ja teele kaasavõtmiseks.Puupunniga suletav ava oli küljel, samuti aasad kandenööri jaoks. Eestis kasutati lähkrit hiljemalt 15. saj-st kuni 19 saj. teise pooleni. Kasutati ka nimetusi lass ja pütt, kuigi lassi peetaks nagu rohkem tünnikujuliseks (maht 2-4 toopi). Muusumikogus on lähkreid ja lasse palju, pildilolev on ostetud antikvariaadist.

 

Ettevaatust Pärt!

Kutsume Teid osalema üritusel Käsmu Meremuuseumis

Raamat Purjetamine vabadusse saab kordustrüki

Postimehes (12.01) ilmus Hendrik Alla sulest tore uudis raamatu „Purjetamine vabadusse“ kordustrükist (ilmub erinevates keeles), kus on juttu eestlaste sensatsioonilisest purjeretkest üle ookeani. Lugu on mitmekordselt seotud ka Käsmuga, siis paar selgitust siia. Nimelt oli laevukese „Erna“ kapteniks Ässa talust pärit Harry Paalberg, kellel oli kaasas kaks last ja abikaasa. Käsmukatest olid Maia Andrei ja tema ema Juli Altenbrun. Rootsist põgenemise põhjus oli hirm Venemaale saatmise ees. Nii oli juba paljude baltlastega juhtunud.

Käsmu Meremuuseum kutsub kõiki oma sõpru ja kaasamõtlejaid mõttetalgutele

Kel huvi kaasa elada siis Tallinnast toob kohale Looduse Omnibuss.
Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 15:00.
Info ja registreerimine: Jaan Riis 56476297 või retked@looduseomnibuss.ee

Inimeste saadetud mõtted leiad artikli lõpust!

Meri põleb!

Tegusat uut aastat!

Tere!
Käsmu Meremuuseumi pere soovib kõigile sõpradele tegusat uut aastat!

Meenutades Käsmu kuldaegu, mil aastaga külastasid meie külamehed kümneid maailma sadamaid, siis nüüd 2015. aasta kokkuvõtteks on meile külla tulnud 40717 külastajat, 62 riigist. Pole vähe, kuigi arenguruumi on. Oleme aastaga rahul. 

Tegusat uut aastat!

Tere!
Käsmu Meremuuseumi pere soovib kõigile sõpradele tegusat uut aastat!

Aastalõpu mõtiskluse leiad: https://www.youtube.com/watch?v=70aC-c7Hl08

Uidakook

Talinooda püügil kasutati uidakooka, et viltujooksnud e. kõrvalekaldunud utja augu kohale suunata. See uidakook pärineb Käsmu Vahemetsa talust, muuseumile annetas selle Lembo Pikamäe. muuseumis on kaks uidakooka, teine on ostetud antikvariaadist.

Jääkahv

Jääkahva kasutati talipüügil (noodapüügil), et puhastada jäässe raiutud auke jäätükkidest ja lumest. See jääkahv on pärit Käsmust, Vahemetsa talust, muuseumile on annetanud selle Lembo Pikamäe.

Põõnasaag

Põõnasaag on väike saag, mille saelehe selg kinnitati käepideme sisse ja mille lõikesügavus ei olnud sügav 1-2 cm. Käepide oli kujundatud erinevalt. Aarne Vaik on ostnud Rakvere antiigipoest.

TUUL9365.jpg
TUUL9364.jpg
TUUL9363.jpg
TUUL9361.jpg
TUUL9359.jpg
TUUL9356.jpg
TUUL9343.jpg
TUUL9341.jpg
TUUL9342.jpg
TUUL9339.jpg
TUUL9338.jpg
TUUL9337.jpg
TUUL9336.jpg
TUUL9335.jpg
TUUL9334.jpg
TUUL9333.jpg
TUUL9332.jpg
TUUL9331.jpg
TUUL9330.jpg
TUUL9329.jpg
TUUL9327.jpg
TUUL9326.jpg
TUUL9325.jpg
TUUL9324.jpg
TUUL9323.jpg