Content

Sisu Link to edit content
Avalik pöördumine Käsmu Meremuuseumi sõprade poole

Sellel suvel saab Käsmu Meremuuseum 20 aastaseks. Selle aja jooksul olen siin Eesti rahva maadel ellu viinud oma nägemuse meie merekultuuri tutvustavast muuseumist.

Käsmu Meremuuseum koosneb kollektsioonist ja kodust ehk majast ja maast. Need on 20 aasta jooksul lahutamatult kokku kasvanud ja seda mitte üksnes minu, vaid ka paljude muuseumit külastanud inimeste arvates.

Leping Marstali Meremuuseumiga, algas lasteprogrammide hooaeg ja uus koduleht.

Käsmu Meremuuseum ja Marstali Meremuuseum (Taani) allkirjastasid 19 november 2012 koostööleppe. Nii Marstal kui Käsmu on ajalooliselt võrreldavad, mõlemad tugevad laevaehituskohad ja merekultuuri - ja hariduse edendajad. Koostööd loodetaksegi teha just mõlemale muuseumile juba edu toonud laevaehituses.

Map of cultural history

Käsmu, an Estonian-Finnish-Swedish village of captains has also been called Kesemo and Casperwiek at different times. The village was mentioned for the first time in 1453. In 1697, the first ship was built in Käsmu for the baron of Palmse. Boats and smaller ships have been built in Käsmu for almost 200 years. The original fishermen village evolved into a sailors' village by the 19th century. Larger sailing ships have been built since the end of the 19th century. Käsmu men, however, bought their first ocean sailing ships from Finland for the money earned by smuggling salt.

Käsmu küla kultuurilooline kaart

Käsmu kapteniteküla on eesti-soome-rootsi külana eri aegadel nimetatud Kesemo ja Casperwiek. Esmakordselt on küla mainitud 1453.a. Esimene laev ehitati Käsmus 1697.a. Palmse parunile. Paate ja väiksemaid laevu on Käsmus ehitatud juba 200 aastat. Käsmu kujunes pisikesest kalurikülast 19. sajandi teisel poolel meremeeste külaks. Sel ajal osteti soola salakaubaveost saadud rahadega Soomest esimesed suuremad purjelaevad ja hakati neid ka kohapeal ehitama. 1891.a ehitati Käsmu esimene ookeani ületanud laev “Salme” ja majakas.

Käsmu Rahvamaja

Fakte Käsmust
  • 1453 Käsmut mainitakse esmakordselt Kesemo nime all, rootsi ajal oli ta Casperwiek - soome-eesti-rootsi küla, kus räägiti lahe kielt.
  • Käsmu poolsaare tipus on Saartneem – Roosisaar – Kuradisaar – heal saarel mitu nime.
  • Käsmu on rändrahnurikkam koht Euroopas – kõige ilusam kivi pange tasku!
  • Kõige suurem aga jätke õnnekivihunnikusse ja soovige oma salasoov. Muide, see läheb täide.
  • Esimese kivi pani 17.sajandil Rootsi kuningas Karl II Gustav (õnnekivihunnik lõhuti 1940.a.ja taastati 1972.a.).
Käsmu küla lugu

Käsmu on küla Lääne-Virumaal Vihula vallas. Küla asub Käsmu poolsaarel Käsmu lahe läänekaldal Lahemaa rahvuspargi territooriumil. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 105 elanikku.

Tuletorni postmark

Käsmu tuletorni postmark ilmus 13.09.2012 tähistamaks 120 aasta möödumist tuletorni kasutuselevõtust. Margi kujundas Roman Matkiewicz. Lisaks margile on samas teemas kujundatud filateelia huvilistele ka samapäeva tempel, ümbrik ja postkaart.

1893 aruanne

1893 aastast Toomas Eintrei poolt koostatud tulude ja kulude aruanne. Tulude all on kirjas kõik tuletorni ehituseks ja majandustegevuseks tehtud annetuste loetelu. Kulude all on aasta majandamiseks tarvilikud väljaminekud.

Loodusring Käsmus

Huvitavat Käsmust

Kultuurimälestiste riikliku registri otsimisakna leiad siit: register.muinas.ee Käsmu objektid leiad kui aadressiks paned Käsmu ja vajutad otsi. Registri üldlehekülg: register.muinas.ee

Toimetised nr 7

Nr 7 Teadlaste ettekanded Käsmus. Ilmunud 2008.

Toimetised nr 7

Toimetised nr 6

Nr 6 Johannes Santpak 100. Ilmunud 2001.

Toimetised nr 5

Nr 5 Käsmu suvitajad. Ilmunud 2000.

Toimetised nr 5

Toimetised nr 4

Nr 4 Oskar Tiidemann 125. Ilmunud 1999.

Toimetised nr 4

Toimetised nr 3

Nr 3 Jüri Vilms. Ilmunud 1998.

Toimetised nr 3

Toimetised nr 2

Nr 2 Ahto Walter. Ilmunud 1997.

Toimetised nr 2

Toimetised nr 1

Nr 1 Käsmu merenduse ajalugu. Ilmunud 1996.

Toimetised nr 1

Raamat "Käsmu"

Autorid Anne Kurepalu ja Karl Kristenbrun

Esimene põhjalikum väljaanne Käsmu ajaloost.

Käsmu

Aarne Vaik saates Jutud Folgiklubis

Tallinna TV saates Jutud Folgiklubis Aarne Vaik Käsmu Meremuuseumis. Küsib Triinu Taul. Saade oli eetris 07, novembril 2011

Laevaraha

Harvi Varkki valmistatud vormi järgi lööme laevaraha. Vääring 1 AARNE = 2 eurot, võimalus koha peal arveldada.

Kes olid viikingid

Autor: Marika Mägi

Anti Kreem, meister


Foto: Toomas Tuul 2010

Autor: Anti Kreem
10. juuni 2009

Käsmu fenomen

Käsmu Meremuuseum

Käsmu külale vaevalt küll maailmas mereajaloo vaateviiiklist võrdset leidub. Küla sajast perest on võrsunud üle sajakolmekümne kapteni, lisaks lugematu hulk muid meremehi.

Tavaliselt on möödunud aegadele kergem hinnangut anda, kuid Käsmu fenomenile on ka tagantjärele raske ühest seletust leida. Alati leidub mitmeid põhjusi, mis kujundavad olukordi ja ajalugu. Osa neist võib kergesti näha ja mõista, osa jääb seni tundmatuks.

Muuseumi sünnilugu

Muuseum on sündinud tänu nõukogude võimule, tänu faktile, et nõukogude piirivalve Eestist lahkus ja hoone vabaks jäi. Samas on see maja olnud merendusega seotud ehitamisest saadik 19. sajandi lõpust, algul tsaariaegse piirivalvekordonina ja hiljem merekoolina. Nõukogude ajal oli territoorium ümbritsetud plankaia ja kivimüüriga, nüüdseks on need lammutatud. Teisigi tarbetuid nõukogudeaegseid ehitisi on maatasa tehtud, nagu sigala, kasvuhoone, koerte maja jms. Tegevust jätkub siin veel mitmele põlvele.

Aarne Vaik

Laager 2012

Põhjalikuma ülevaate laagrist annab TTV poolt filmitud seigad.

Laager 2011

Esmaspäev Turovskiga

Käsmu Meremuuseum koostöös MTÜ Loodusringiga on korraldanud:

Õpperetk koos zooloog Aleksei Turovskiga külla Käsmu, bioloog Aarne Vaigule. 

Kaptenite küla - Käsmu

Viikingiprogramm

 

Muuseumi toimetised

Käsmu Meremuuseumi Toimetised on ilmunud aastast 1996. Esimesed kuus numbrit ilmusid Anto Juske initsiatiivil.

Maidla mõõk

Galeriituba

Palkon

​Maja vasakpoolses tiivas oli kunagi merekooli juhataja korter ning juhataja proua võttis palkonil oma sõbrannasid vastu. Muuseumikülastajatel on seal võimalik ka praegu istuda ja kohvi juua või korraldada seltsiüritusi ning seminare. Samal rõdul on suvel peetud teatrietendusi.

Kapteniprouatuba

Kunstituba

Seltskondadele

Päev Käsmus

Kui kevad hakkab tulema ja tahaksite linnaelust tüdinult sealt ära, millegi harjumuspärasest erineva juurde, siis tulge Käsmu.

Kohalik meremuuseum ei ole muuseum selle sõna igapäevases tähenduses. Kui olete valmis lihtsateks oludeks, ilusaks looduseks ja uuteks kogemusteks, unustate siin metsas matkates, muuseumis käsitööd tehes ja õues kala süües peagi argipäevarutiini ning lahkute kindlasti rõõmsa meelega, tulvil uut energiat.

Lasteprogrammid

 

Sadam

Tuletorn

Kalapüügituba

Kuna olen erialalt ihtüoloog, olen kogunud kõike, mis kalandusega seotud. Näha on ahingukollektsioonist kilukarpideni. Vahele kalapüügi ja hülgejahiga seotud esemeid. Kõiki kalapüügiriistu, mida Käsmu kalurid kasutasid, mul veel ei ole, kuid on näiteks jääaluse kalapüügi riistad. Haruldustest on seal päästepaadi päästevöö. Samas ruumis on ka paarisaja-aastaseid tarbeesemeid.

Fuajee

Kogud

Teenused

Toimetised

Lisaks Käsmu Meremuuseumi Toimetistele, mida paberil ilmunud 8 numbrit on muuseumi ja Käsmuga seotud palju huvitavaid artikleid ja trükiseid, mida siin ka jõudumööda püüame kajastada. 

Info

Käsmu Meremuuseum on eramuuseum.

Maja

Muuseum

Muuseumi sõbrad

Muuseum ei ole ainult kollektsioon, vaid sellel peab ka katus peakohal olema. Selle eest oleme tänulikud Siseministeeriumi Piirivalveametile, kelle üüril olime 15 aastat. Aastast 2008 oleme turvaliselt lepinguga Kultuuriministeeriumi üürnikud.

Muuseumi tegevusaja jooksul on kogunenud kenake kollektsioon ja selle loomisel on olnud abiks hulk lahkeid inimesi ja ettevõtteid. Kes on oma kodust vanu esemeid muuseumile annetanud, kes muidu nõu või jõuga abiks olnud.