|
EVE KASK- "EE Eesti edulugu"raamatuesitlus |
Eve Kask esitleb oma uut raamatut "EE Eesti edulugu" ja räägib jaanuaris Tartu Kunstimuuseumis avatud näitusest 2 + 2 = ...
Olete oodatud! |
|
|
Vestlusõhtu - Jaanis Valk AHTO filmist |
KULTUURIPÄRANDI VESTLUSRING: AHTO VALTER JA KÄSMU MEREKOOL
|
|
|
Piiblitund Meremuuseumis 2018 |
Selle aasta teine piiblitund Meremuuseumis, kaetud on kohvilaud ja jätkame Pauluse kiri Roomlastele lugemist. Huvilised on oodatud.
|
|
|
Põhjaranniku paadiehitustraditsioonid 2017-2018 |
UURING PÕHJARANNIKU PUUPAADITRADITSIOONIDEST
VELLO MÄSS, AARNE VAIK, ANTI KREEM, AVE PAULUS
Oluline osa rannakultuurist on seotus merega, mereline elulaad ning paadiehitus. Virumaa pärimuskultuuri programmist toetatud väikesemahulise uuringu sisuks on põhjaranniku paadi- ja laevaehitustraditsioonide kirjeldamine – ajaloolised tüübid, ehitusvõtted, meistrid. |
|
|
Majakamäe kivi |
|
|
|
Klassikalise muusika kontsert |
Esinevad: Rene Laur (saksofon)
Joonatan Jürgenson (klaver).
|
|
|
Rännakutest Pühadesse paikadesse - |
|
|
|
Lahemaa rannakülade projekti kokkuvõte |
Oleme projekti kolme etapi töödega ühele poole saanud, avaldamist on olnud erinevate etappide lõikes palju. Siia oleme kogunud toimetatud ja avalikud materjalid.
Mälumaastike video intervjuude vaatamiseks kliki siin
Link: https://www.dropbox.com/sh/9e21l410udyu84f/AADF9OG9V-XxTdvL7--ZUGk1a?dl=0 |
|
|
teadus.ee 11. suvekool „Tõde ja õigus“ |
NB veel on mõningaid vabu kohti. Osalemine 75 eurot. Majutus omaalgatuslik.
Laupäev, 26. august
Tiit Kändler „Kas tõel on õigusjärgne omanik?“
Tarmo Soomere „Kas meri oskab valetada?“
Indrek Rohtmets „Kellel on õigus elule?“
Andi Hektor “Tõde ja õigus, mõned elulised näited fundamentaalfüüsikast”.
Urmas Tartes “Kas on võimalik ausalt valetada?”
Erkki Truve „Kas geenil on tõde või valgul õigus?“ ???
David Vseviov „Mineviku tõe võimalikkusest“ |
|
|
Joosep Kristenbruni mälestuspäev |
Hiljuti luges Aarne hea sõber Indrek Kristenbrun muuseumis ette Eduard von Dellingshauseni (1863–1939) mälestusteraamatu „Kodumaa teenistuses” kirjakohti Käsmu küla, Sepa talu peremehe Joosep Kristenbruni (1839-1917) kohta. See oli ilus kokkuvõte auväärseimast mehest Käsmus.
MÄLESTUSTEENISTUS - JOOSEP KRISTENBRUN, 100 aastat surmast - Käsmu kirikus reedel 30. JUUNIL kell18.00. Sellele järgneb koosviibimine Käsmu Meremuuseumis kohvilauas. |
|
|
Piiblitund Käsmu meremuuseumis |
Jätkame Moosese 2. raamatu lugemist. |
|
|
EKA tudengite intervjuudest Käsmu küla inimestega |
Sel kevadel oli EKA tudengite välipraktika Käsmus. Praktikumi töödest on teisipäevaks väljapandud näitus püüame praktikumil osalejatega arutleda kohalike elanikega tehtud intervjuude üle, mis kõnetas ja mida uut saadi teada. Oodatud on kõik keda nädala jooksul intervjueeriti.
Kohtume Käsmu Meremuuseumi saalitoas.
Air Max 95 20th Anniversary Flyknit |
|
|
Piiblitund Käsmu meremuuseumis |
Vaatame koos edasi inglise keelset filmi Joosepist. Vaatame seekord teist osa, kestvusega poolteist tundi, filmi sisuks on tagasivaated Jaakobi loole ja Joosepi vendade lugudele. https://www.youtube.com/watch?v=MEiZ_8KuGos(link is external)
Kohtumiseni muuseumis!
|
|
|
Piiblitund Käsmu Meremuuseumis |
Vaatame koos inglise keelset filmi Joosepist. Filmil on 2 seeriat, vaatame seekord esimese, kestvusega poolteist tundi, filmi sisuks on tagasivaated Jaakobi loole ja Joosepi vendade lugudele. https://www.youtube.com/watch?v=MEiZ_8KuGos
Kohtumiseni muuseumis!
|
|
|
7. mail toimuvad arutelud külade kultuurilooliste paikade kaitsekorralduse üle ja kokkuvõtvad koosolekud: |
Juminda poolsaare rannakülad kell 11.00-12.30 Leesi rahvamajas
Pärispea poolsaare rannakülad kell 13-14.30 Viinistu kultuuri- ja konverentsikeskuses
Vihula piirkonna rannakülad kell 15.30-17.30 Käsmu rahvamajas
Air Max 95 20th Anniversary
|
|
|
Piiblitund muuseumis |
Iganädalane piiblitund, käsil on Moosese 1. raamatu lugemine. Seletust jagab õpetaja Urmas Karileet.
|
|
|
Antarktika näitus |
|
|
|
Laager 2017 |
Laagri läbiviijad Virko Sirkel ja Kalev Essenson on ka sel suvel laagreid tegemas. Kel soovi saab end registreerida. Tänavused laagrivahetused toimuvad järgmistel aegadel: I vahetus 19.-23. juunil, II vahetus 17.-21. juulil kohad on reserveritud, III vahetus 7.-11. augustil, IV vahetus 21.-25. august. |
|
|
Lahemaa rannakülade mälumaastikud III etapp |
Lühiülevaade Projekti „Lahemaa rahvuspargi kaitsekorralduslik alusuuring – Lahemaa rannakülade mälumaastikud“ uuringu tulemustest, oodatavatest kasutusaladest ja kasutajatest. |
|
|
Arius |
Arius kuivatab purjeid. 1934. aastal ostis Pedassaare Kougi talu peremees kapten Rudolf Kuutmann /Kougi Ruudi/ Magnus Rommani (Altja küla Paarma talu) käest laeva "Aarius", millega sõitis 1940. aasta lõpuni. Vahepeal pani laevale mootori sisse ja ristis ta ümber "Virve"'ks. 1946. aastal seisis "Virve" veel Tallinna sadamas ja uputati hiljem vana kalasadama suhu kaitsemuuliks. |
|
|
Jan Kaus Käsmu Meremuuseumis |
22. jaanuaril kell 16 esitab kirjanik Jan Kaus Käsmu Meremuuseumis ilukirjanduslikke tekste ja tekstikatkeid, millest on aastate jooksul kujunenud isiklikud ettelugemislemmikud. |
|
|
DSC_0125 2_HELE2.jpg |
|
|
|
T.Warik asutatud 1911 sügisene püük TALLINNA KILUD |
|
|
|
DSC_0086 2.JPG |
|
|
|
DSC_0076 2.JPG |
|
|
|
K.Heinmann & H.Mikker PRIIMA Tallinna kilu |
|
|
|
DSC_0256.JPG |
|
|
|
DSC_0210.JPG |
|
|
|
DSC_0187.JPG |
|
|
|
DSC_0174.JPG |
|
|
|
H.Mikker TALLINNA KILUD |
|
|
|
Lahemaa rannakülade mälumaastike projekt, II etapi välitööd ja intervjuude videod |
Lahemaa rannakülades on SA Käsmu meremuuseumi ja MTÜ Juminda poolsaare seltsi eestvõtmisel käimas projekt: „Lahemaa rannakülade mälumaastikud““, mille raames koostatakse külade ajaloolised õiendid, kaardistatakse kultuuriloolised paigad, kogutakse elavat kohapärimust. Projekti "Lahemaa rahvuspargi rannakülade mälumaastikud" toetab SA Keskkonnainvesteeringute Keskus |
|
|
Kilukarbi kollektsioon |
|
|
|
Liis Reieri loengusari "Piibliloost kunstis" - Jeesus Kristus |
2.Jõulupühal koguneme kuulama ja vaatama Liis Reieri loengut Jeesus Kristuse elust abiks kunstiajaloos kujutatu. |
|
|
Liis Reieri loengusari "Piibliloost kunstis" - Maarja |
|
|
|
Külade ajaloolis-kultuurilisi paiku käsitlev arutelukoosolek |
|
|
|
Meremeeste Jõulupuu meisterdamine |
Pakume traditsioonilist jõuluprogrammi lastele "Meremeeste Jõulupuu meisterdamine". |
|
|
Liis Reier loengusari piibliloost kunstis "Iiob" |
13. novembril kell 18:00 jätkub Liis Reieri loengusari "Piibliloost kunstis". Teemaks sel korral "IIOB". Andrei Hvostov lubas inimese ja Jumala teemat Tammsaare loomingu põhjal käsitleda, „Tõe ja õiguse“ aasta raames. Õpetaja Urmas Karileedilt saab küsida piiblilugude kohta täpsemalt ja külavanem Kristjan Altroff soovib lõpetuseks arutada pisut valdade ühinemise ja küla esindatusest uues vallas ...
Olete oodatud! |
|
|
Liis Reieri loengusari piibliloost kunstis "Juudit ja Olevernes" |
Taas koguneme Käsmu Meremuuseumi, et läbi kunstiajaloo meistriteoste saada seletust piiblilugudest.
Seekord teemaks Juuditi ja Olovernes. |
|
|
Muusikapäev |
|
|
|
Liis Reieri loengusari "Piibliloost kunstis" - KUNINGATE AEG |
Taas on põhjus koguneda muuseumi saalitoas, jätkub Liis Reieri loengusari "Piibliloost kunstis" teemaks - KUNINGATE AEG. |
|
|
Inimeste meenutused loovad rannakülade mälumaastiku rikkuse |
Anu Viita-Neuhaus
anu.viita-neuhaus(at)ajaleht.ee
Avaldatud 19. 08. 2016 Virumaa Teatajas
PDF-i leiad http://www.kasmu.ee/Postimees.pdf
Ajaloolised õiendid leiad http://kasmu.ee/et/content/lahemaa-rannak%C3%BClade-m%C3%A4lumaastike-pr... |
|
|
Käsmu külakoosoleku video. Uus sadama plaan laual! |
Kallid muuseumisõbrad!
Käsmu sadama saagale lisandus idee eestvedaja Heiti Hääle ülevaade Käsmu külakoosolekul. Kurb ja piinlik. Ühe mehe jonn, et oma laevale ehitada suur sadam. Demagoogia ja pooltõdede abil ideed läbi surudes kaotab mees oma autoriteeti eesti rahva seas, aga milleks?. Iga päev küsitakse muuseumis, kuidas sadam elab? Pean vastama ei veel, aga mõttes on "Tule jumal appi!" |
|
|
Suvine tervitus Käsmu Meremuuseumist |
Aarne Vaik kirjutas ühe pildiraamimise töökoja koduka tarbeks: “Oli see vist Tõnis.Vint, kes minu põlvkonnale seletas raami tähtsust kunstis. Lihtne on seda võrrelda kauni naisenäoga, seda tuleb ju raamida, et kõik see ilu esile tuleks ja me märkaksime seda. Mõnikord, kaasaja kunsti puhul on raami osa pildist juba 50%, aga veel arvestage seina ja ruumiolemusega.”
Eks muuseum on ka natuke nagu raam asjadele, mis moodustavad kollektsiooni. Muuseumitöötajate käes moodustavad nad terviku. |
|
|
Laager 2016 |
2016 lastelaagri NOOR KALUR toimumisajad on:
I vahetus 13.06-17.06; II vahetus 27.06-1.07; III vahetus - 18.07-22.07; IV vahetus 1.08-05.08.
I vahetus on läbi, ilmselt oli meeldejäävam "Cumulus"purjeka retk Mohni saarele. Reedene võrkude nõudmine kinkis ka lestaõnne. |
|
|
Liis Reier loengusari piibliloost kunstis "Simpson ja Delila" |
26. juunil kell 20:00 jätkub Liis Reieri loengusari "Piibliloost kunstis". Teemaks sel korral "Simpson ja Delila " Käsmu Meremuuseumi saalitoas. Kohvi ja teelaud küpsetistega saab olema kaetud. |
|
|
"Piibliloost kunstis. Mooses" |
|
|
|
Merelaulude kabaree |
“Merelaulude kabaree” Meri on inimest inspireerinud sajandeid. Mereteemalisi laule on kirjutatud erinevate rahvaste poolt, sest merel on kultuure ja rahvaid ühendav osa. Sellest lauldakse nii prantsuse šansoonis, soome tangos, portugali fados, ameerika bluusis, napoli laulus kui kreeka zirtakis. Lisaks lauludele on kabareelikus õhtus ka kaasakiskuvat merejuttu ning publikut haaravat tegevust. Vaata kawww.otsman.com
Esinevad : Erkki Otsman (laul) ja Andranik Kechek (klaver)
|
|
|
Lahemaa rannakülade mälumaastike projekti külade ajaloolised õiendid |
|
|
|
Muinasaeg Käsmu Meremuuseumi kogudes |
Keskkonnaamet, muinsuskaitseamet ja Käsmu Meremuuseum kutsuvad Lahemaale muistseid maastikke ning inimesi tundma õppima. Laupäeval, 14. mail, oodatakse kõiki, kes huvitatud meie juurtest ning esiajaloost, harukordsele retkele mööda Lahemaa klindiserva ja rannamaastikke. Lahemaa rahvuspargi pärandmaastike saladusi avavad mitmed seda piirkonda uurinud inimesed - arheoloogia „grand old man“ Tanel Moora, arheoloogid Gurly Vedru, Ain Mäesalu, Anu Kivirüüt, Ulla kadakas, Indrek Jets, harrastajad Dmitri Sutov ja Aarne Vaik. |
|
