Jakob Jürisson 1898 - 1956

Prindi

Kaugesõidukapten
Kalaoja ja Vahemetsa talu / 
Sündis 8.11.1898. Lõpetas Käsmu merekooli1918. Koos Rudolf Pahlbergiga oli KLO esinduskapten välismaal. Organiseeris KLO laevadele välismaal prahtisid. Valdas nelja võõrkeelt. Kaubanduse ja Tööstuse OÜ "Kalandus", kalamajanduse osaühisus Eestis, Eesti kaugpüügiekspeditsioonide alustaja; asutati 2.04.1932 Tallinnas. "Kalanduse" asutamist soodustasid majanduskriisi tõttu langenud laevahinnad (osteti 6 aurulaeva) ja prahikonjuktuur, püsinõudlus soolaheeringa järele siseturul ning idee välja tõrjuda inglise jt. kalaimportööre. "Kalanduse" algkapitaliks olid peamiselt salapiirituse veo tulud, riiklik toetus puudus. Osanikud olid pärit peamiselt Põhja-Eesti rannaküladest (18 osaniku seas mõjukamad olid Jakob Jürisson-tegevdirektor, T. Liimann- esimees, M. Kolumbus- laevaremont, J. Inkapööl, A. Linkvest). Ekspeditsiooni baaslaevaks sai "Eestirand", püügivarustus soetati põhiliselt Bergenis, kust palgati esialgu ka püügi- ja soolamisspetsialiste. Esimesele ekspeditsioonile (250 inimest) suundusid "Kalanduse" laevad Tallinnast 9-13.06.1932. Heeringat püüti Islandi põhjaranniku madalatel koos teiste riikide laevadega, kalaluure seadmeid ei olnud, seinnooda (50x150 sülda) tiivad veeti ümber kalaparve kokku kahe paadiga. Septembris lõppes edukas püügihooaeg, see tõi 1932 kaasa soolaheeringa Eestisse sisseveo 8-kordse vähenemise, kuid pärssivalt mõjus majandustulemustele "Kalandusele" kehtestatud tollimaks. Inglased kasutasidsid kaubandusläbirääkimistel surveabinõusid (Eesti peekoni ekspordi piiramine, kui Inglise heeringaimporti piiratakse). Kalasaak osutus looduslike olude tõttu ebaühtlaseks, 1936 uppus, kindlustamata alus "Läänerand" (kahju 21 853 krooni, meeskond päästeti). A/L "Põhjarand"katsetas Lofootides talvist kalapüüki (jaan.-apr. 1935 ja dets. 1936-veebr. 1937). Viimasel ekspeditsioonil 1937  oli baaslaevaks oli A/L "Kalarand". "Kalanduse" heeringapüük lõpetati majanduslikel kaalutustel, laevu rakendati kaubaveol kuni natsionaliseerimiseni 1940.1) Jakob Jürisson emigreerus Rootsi. Suri 20.04.1956.a. Stockholmis, Rootsis. Käsmu surnuaial on väga ilus mälestusrist, mille Jakob Jürisson püstitas oma EMALE (ema hüüdnimi oli Moe Miina).

1)"Kalandus" teema on kokkuvõte "Mereleksikoni" lk 134c-135a.

Inimese perekonnanimi: