Kapten-kippar
Sepa talu / Hüüdnimi Sepa vana
Sündis 7. 02.1839.a. Toomas Kristenbruni (1810-1865) poeg. Käsmus kõige rohkemate laevade omanik. Laevade ehitaja, üks Käsmu merekooli asutajaid ja hoolekandekomitee kaua-aegne esimees. Joosep Kristenbrun suri 30. juunil 1917.a.

 „KRISTENBRUN“– ÜHE LAEVA LUGU
Käsmu küla edulugu Sepa taluperemehe Toomas Kristenbruni (1810-1865) näitel. Suured asjad sünnivad, kas mitte millestki või väljapääsmatute olude sunnil. Soome ja Eesti rannaaladel elati kasinates oludes. Üle mere otsiti lisa. 1829 määrab kohus Toomase isale salasoola varjamise eest tohutu trahvi ja saadab Siberisse asumisele.
1830 pärib 20 aastane Toomas oksjoni haamri alt läbikäinud ja puulusikateni paljaks tehtud talu. Mittemillestki ja olude sunnil alustab kokkuhoidlik ja töökas mees oma meremehe teed mõisa puuveopaadiga. 1864 tellib Toomas kogutud raha eest Soomest 2-mastilise kinnise tekiga laeva „Seuraska“ ja samal aastal jõutakse valmis ehitada ka jaal “Lurjus“.  1865 sureb Toomas ootamatult metsatööl õnnetuse läbi. Toomase poeg, Joosep Kristenbrun (1839-1917) on 26 kui temast saab Sepa talu peremees. Headel aastatel teeniti puuveoga laeva osturaha 3-kordselt tagasi. 1869 müüakse mõlemad isa ostetud laevad edasi ja lastakse Soomes ehitada suuremad laevad „Tarius“ ja „Enni“. 1870 jäi Joosep maale, asutas poe, kuhu oma laevadega kaupa toodi. 1884 on Joosep üks Käsmu Merekooli asutajatest, millest sai Käsmu arengu mootor. 1887 ehitas Joosep Kristenbrun Käsmu merekoolile maja. 1890 ostetakse veel suuremad laevad juba osanikude poolt, kelleks olid Käsmu vanimad perekonnad: Pruun, Altenbrun ja Kaaman. Käsmu külas toimus laevaehitus viiel laevaehitusplatsil. Neist ühel Sepa ninases ehitati kõik Joosep Kristenbruni 2- ja 3-mastilised purjelaevad. 1891 ehitati „Salme“ see oli esimene Viru ranna ookeani ületanud purjekas. 1892 Merekooli initsiatiivil ehitati annetustest Käsmu tuletorn, Joosep Kristenbrun oli Palmse ja Aaspere mõisnike ees suurim annetaja. Nüüd teame Joosepit Põhja-Eesti merenduse  edendajana, keda väga aktsepteeris ka parun Eduard Julius Aleksander von Dellinghausen (1863-1939). Käis kõva laevaehitus. 1899 ehitati  „Julia“, siis 1900 „Hermine“, 1901 „Liisa“, 1902 laevaristimisel ütles Joosep Kristenbrun: „Laeva nimeks saagu sugunimi!“ selgus siis, et „Kristenbrun“. 1912 ehitati „Anette“, mis purjetas kord Kesk-Ameerikast Euroopasse 9-päevaga, mis oli tolle aja purjelaevade maailmarekord (keskmine kiirus 14,8 sõlme).
Majanduse areng soosis laevavedusid, jõukust koguti juba väiksemate alustega, rääkimata suurematest ookeani purjekatest. Oma rannas ehitamine jättis mujal teenitu koduranda. Igal Lahemaa rannakülal oli oma „Kristenbrun“, mees kes tundis meresõitu ja ehitas laevu. Käsmu merekoolist sai aga kogu Põhja-Eesti merenduse edendaja.