Postimehes (12.01) ilmus Hendrik Alla sulest tore uudis raamatu „Purjetamine vabadusse“ kordustrükist (ilmub erinevates keeles), kus on juttu eestlaste sensatsioonilisest purjeretkest üle ookeani. Lugu on mitmekordselt seotud ka Käsmuga, siis paar selgitust siia. Nimelt oli laevukese „Erna“ kapteniks Ässa talust pärit Harry Paalberg, kellel oli kaasas kaks last ja abikaasa. Käsmukatest olid Maia Andrei ja tema ema Juli Altenbrun. Rootsist põgenemise põhjus oli hirm Venemaale saatmise ees. Nii oli juba paljude baltlastega juhtunud.
Esimesena põgenes kapten Kõu Valter perega, kellel oli patt Eesti põgenike Soomest Rootsi toimetamine laevaga „Vega“ („Vega“ laeva lipp asub Käsmus muuseumis). Vene hirmus tunnistas Kõu end Ameerikas rootslaseks.
„Erma“ retk venis kaks korda kavandatust pikemaks ja kestis 127 päeva. Sellest ka vintsutused toidu ja närvidega. Ainuke, kes retkel paranes oli Juli Altenbrun. Laeva toodi ta kanderaamil, kohale jõudes aga astus laevalt maha omal jalal.
Ajakirjanik V. Veedamil oli, mida retkest kirjeldada, kuigi Maia Andrei väitis minule, et sellist kahekõnet, mis raamatus, küll reisijate vahel ei olnud, seda oli kohandatud Ameerika lugejale. Põhjus, miks raamat nii laia kõlapinda leidis, oli Ameerika propaganda soov maailmale tõestada, kui hirmus oli elu Nõukogude Liidus, mis sundis inimesi sellst rasket retke üle Atlandi ette võtma. Sellest siis ka suur tõlgete arv ning soov filmi vändata. Filmi rahapuudusel ei tehtud, see raha läks norralaste filmile „Kon-Tiki“ seiklusest. „Erma“ reisile järgnes veel 50 erineva suurusega laeva, mida hiljem hakati ajakirjanduses nimetama „viikingi reisideks“.
Julguse nendeks ookeani ületusteks andsid vendade Valterite korduvad edasi- tagasi reisid ja Ahto Valteri ümbermaailma sõit. Kariibidel küsis Hemingway kunagi Ahtolt, kui palju teid eestlasi on, et teist nii palju ajakirjanduses juttu. Ahto vastas ausalt, et miljoni ringis, seepeale vastas kirjanik, et siis olen ma teid kõiki näinud ...
Lugu sai järje, kui Ameerikas hakkas Saaremaa mees Alan Trei neid reise uurima ja salvestama, kogudes hulgaliselt materjali, aga raamatuks ta neid vormida ei jõudnud, teised tööd tuli peale. Omakorda hakkas Haapsalu mees kapten Jüri Vendla teemat uurima ja tuli muuseumi. Aitasin tal Alan Trei materjalid leida, ka tema oli uurimusega jõudnud Käsmu. Jüri Vendla sule all sai sellest 2010 mahukas raamat „Unustatud merereisid“. Nüüd on mõlemad mehed taevastel meredel aga raamatu võite raamatukogust leida.
sailing-to-freedom (1).jpg
