Tare ajalugu
Väikekorterite ehitusühing "TARE" tegutses 1923-1949, sellest ühingust on põhjaliku ülevaate kogumiku koostanud Ingrid Ellram ja Ivi-Mai Schöön. Neis majades omasid kortereid ja elasid ka nimekad Käsmu kaptenid nt. Joost Paadimeister, Eduard Lepni, Gustav Kristenbrun, Gustav Einholm, August Gustavson, Aleksander Kaare (Kaaman) jt.
Ülevaade Eesti merekoolidest 1864-1935
Lühike ülevaade merehariduse korraldusest Vene keisririigis ja hiljem Eesti Vabariigis
Kuni 1867. aastani ei olnud Venemaal merekoolide kohta mingit seadust või valitsuse korraldust. Iga kool töötas omaette, nii nagu kooli ülalpidajad ja korraldajad ise heaks arvasid (Karl Larens).
Veranda ja palkonid
Maja vasakpoolses tiivas oli kunagi merekooli juhataja kapten Karl Larensi korter ning korteri viimane ruum on veranda ja sellest kahel poolel õues on palkonid. Igal vanemal Käsmu majal on suuremate akendega veranda suviseks ajaveetmiseks kujundatud eriline paik. Muuseumikülastajatel on seal võimalik ka praegu istuda ja kohvi juua või korraldada seltsiüritusi ning seminare. Neil toolidel on istunud ka presidente ja suursaadikuid.
Viikingiprogramm
Programm aitab koolilastele tutvustada muinasaega ja näidata selle sidet tänapäeva kultuuriga.
Käime ka metsas. Tutvume viikingiaegse riietuse ja käsitööga, teeme ise käsitööd, püüame vaadelda selliseid majapidamistöid nagu näiteks puude lõhkumine puuhaamrite ja puukiiludega. Vanemate õpilastega vestame puuliistudest vurri. Viskame viskekirveid. Põletame mustri rauaga endale kaelaehte. Tutvume viikingite tähestikuga. Igaüks kirjutab ruunikirjas oma nime.
Programm kestab 3 tundi.
Hind ühele õpilasele 15 eurot.
Ajaloolise laevaehitusplatsi tähis, "Tähnikhirv"
14. juulil 2013 sai tähistatud Käsmule tähtis ajalooline laevaehiusplats Kaevu valgamal. Esimesena sai Käsmu laevaehitusplatsidest tähistatud Sepa Ninas. Siin Kaevu Valgamas valmisid 2-mastilised purjelaevad "Toudar" 1892 "Polaris"1899, Egmund" 1900, "Adina" 1901. 2010 ehitati siin viikingilaev "Aimar" taaselustamaks siinset laevaehitust. Lahemaal on 33 rannaküla, laevaehitusplatside hulka külades kokku oli üle 100. Käsmus oli 5 laevaehitusplatsi: Vana-Jüri, Sepa ninas, Kaevu valgama, Tõnikse, Võrkneeme. Ainus neist, mis siiani tegev ongi see muuseumi laevameistrite oma.
Koobas suitsusaun
Merekaldal asuv koobas suitsusaun on omaette elamust pakkuv. Ehitatud nõukogudeaegse betoon rajatise sisse. Viimistletud puiduga. Sauna lavale istuma mahub vabalt 4 inimest. Kütmise aeg on üle 4 tunni. Aega saab broneerida muuseumis. Kõrval on lõkkeplats kuhu saab saunast tulevad söed jahtuma tuua ja sauna kõrval on redeliga suurkivi ning mereni on päriselt vaid mõned sammud.
Suur kivi
See on oluline paik. Nii sageli kui kivi vaatevälja satub, leidub seal ikka keegi, kas kiviotsa ronimas, või sealt avanevat vaadet nautimas. Ikka tehakse seal grupipilte ja mitmeid kordi päevas on kuulda lapsevanemate manitsust, sinna mitte ronida. Redelit pidi on küll turvaline üles saada aga peab tunnistama, et kindlasti ei tohi seal üleval käituda ettevaatamatult ja hooletult. "At Your Own Risk" on see nii nagu kõigi teiste kivide otsa ronimistega Käsmus. Tänapäeval on kasutatud ka Majaka kivi, sõna majakas ei olnud esimese vabariigi ajal veel Käsmus kasutusel.
Käsmu
Aasta: 1994; Kirjastus: Eesti Entsüklopeediakirjastus; Formaat: Pehmekaaneline; Mõõdud: 167 x 200 mm; Lehekülgi: 119; Keel: eestikeelne; ISBN: 5899000317.