P/L “Reinhard” on kolmemastine kuunar. Mahtuvus 257,4BRT/ 244NRT/ DWT 350. Osteti lätlastelt 1900.a. Peaomanik Joosep Kristenbrun. Esimene kapten Aleksander Männik (Vaabu Sass, Aarne Vaigu vanaisa), Anton Altenbrun (Loksa Ants). Uputati Esimese Maailmasõja ajal Saksa allveelaeva poolt. Meeskond päästeti.
M/PL “Elna” (ex. Nykjöbing) on neljamastiline mootorkuunar. Mahtuvus 262 BRT/ 190 NRT/ DWT 400. Ehitatud 1919.a. Clyngöres, Taanis. Tammepuust. Osteti KLO poolt 1923 kevadel. Esimene Käsmu kapten Joost Paadimeister. Hiljem kuni müümiseni Rootsi oli kapten Eduard Kristenbrun. Purjetas peaasjalikult Lääne- ja Põhjamerel. Müüdi 1935.a. Rootsi lipu all purjetades randus ”Elna” 7. juunil 1943 uduga lõuna Rootsi rannas, Boskemölla juures. Hiljem päästeti, remonditi ja jätkas rootslaste käes. Hukkus 15. märtsil 1957.a. Portugali rannikul Cape st. Vincenti juures telliskivi laadungiga.
Mootorpurjelaev “Merilind” ex “Sandö” on neljamastiline mootorkuunar. Mahtuvus 358BRT/ DWT600 Ehitatud Soomes 1919.a. 1924.a. talvel leiti laev Hiiumaa lähedal kummuli olekus, meeskond hukkunud. Jäämurdja “Tasuja” pukseeris Tallinna. KLO ostis vraki ära, remontis ja pani käiku. Anti nimi “Merilind”. Esimene kapten KLO-s Eduard Lepni, hiljem Julius Isop, viimane kapten Johannes Lepviikman. Purjetas peamiselt Lääne- ja Põhjamerel. Kuulus KLO-le kuni natsionaliseerimiseni 1940.a. suvel. Sõja puhkedes 1941.a. juunis langes sõjasaagiks sakslastele Ventspilsi sadamas.
Purjelaev “Elfriede” ex “Heinlaid”. Kolmemastiline kuunar. Mahtuvus 259 BRT/ 221 NRT. Ehitatud 1923.a. Kuressaares, meister P. Himmist. Osteti KLO poolt peale sõsarlaev “Tiirlaid” hukkumist selle asendajaks. Ristiti ümber “Elfriedeks” esimese kapteni Gustav Lepni (Joosti Kusti) abikaasa järgi. Hiljem kaptenid Eduard Eintrei ja Julius Seeblum. Purjetas peaasjalikult metsaveol Läänemerel. Müüdi 1938.a. Norrasse. 1940.a. Lloyd`i Registri järgi kodusadamaks Aalesund, omanik Borgrend Bruk A/S.
Purjelaev "Liisa" on kahemastine kuunar. Mahtuvus 142 BRT/ 128 NRT/ DWT – 250 T. Ehitatud 1901, Sepa ninas. Ehitusmeister: Kaarel Kaaman (Klaukse Kaarel). Peaomanik: Joosep Kristenbrun. Esimene kapten: Gustav Pruun (Aadami Kusti). Viimane kapten Isak Pruun. (Laurimäe Isak). 1923.a. omanikud A.Tiedemann, M. Heinmann, J. Andrejev. Erandina Kristenbruni purjekatele, mis olid kõik valgeks värvitud, oli “Liisa” musta värvi all. “Liisa” lasti randa Vaabu lõukasse, oma ehitusplatsi lähedusse 1928.a. “igavesele puhkusele”.
Talu on asutatud ja maja on ehitanud Indrek Mihkli(Liival sündinud) poeg Männik. Joosep Indreku poeg Männik (1869-1921) ehitas uue maja 1890, kes abiellus Juliane Joosepi tütar Pruniga (1874-1960) Aadami talust. Nende poeg oli kaugsõidukapten Johanes Joosepi poeg Männik (1898-1941) tema ehitas maja ümber 1920-ndatel. Majas elas edasi abikaasa Henriete Männik (Järve Jete), kes pärandas maja oma õepoja perele.
Kaugsõidutüürimees
Vahemetsa talu / Hüüdnimi Vahemetsa Paul
Sündis 1904. Käsmu merekooli tüürimehe klassid lõpetas tüürimehe kutsega 1924. Sõitis purjelaevadel ja aurikutel I tüürimehena. Viimane aurik Remmelgas ja Co laev „Julia“, mille tõi ära Inglismaalt, kuna kapten J. Remmelgas haigestus 1940. a talvel, kui käis juba Saksa-Inglise allveesõda. Sõja ajal oli Eestis. Pärast sõda 1959 vahetas diplomi Nõukogude diplomi vastu. Läks Vergi kalurikolhoosi Läänemere traallaevale kapteniks. Jäi teadmata kadunuks esimesel reisil Vergi-Mohni lõigul.
Purjelaev "Kristenbrun" on kahemastiline raalaev, brigantiin. Mahutavus 222 BRT, 180 NRT, DWT~380T. Ehitatud 1902 Sepa ninases. Peaomanik on Joosep Kristenbrun. Esimesi kapteneid Magnus Mikenberg, pikemat aega Joost Paadimeister, hiljem Eduard Lepni. Viimaseid kapteneid Johannes Männik. Purjetas enne Esimest Maailmasõda nii Läänemerel kui ka kaugesõidus, sealjuures Aafrika sadamates. Peale sõda peamiselt Läänemerel metsa ja soola veol. Kui aastad olid oma töö teinud kinnitati kettidega 1931 sügisel Lemeti kivi külge igavesele puhkusele.
Purjelaev "Salme" on kolmemastiline kahvelkuunar, rahvakeeles "Jants". Mahutavus: 299BRT, 278NRT,DWT~400T. Ehitatud 1890/91.a. Sepa ninakses. Ehitusmeister A. Justi (Soome) ja ka enamus puuseppadest olid soomlased. Peaosanik Joosep Kristenbrun. Esimene kapten oli Jüri Sandström Pärispea külast. "Salme" purjetas Lääne- ja Põhjamerel, kui ka Atlandil. Oli esimene Käsmus ehitatud purjekas, mis ületas Atlandi. Jüri Sandström suri laevas Ameerikast tulles teel Inglismaale 14. augustil 1898.a.
Purjelaev "Tormilind" on neljamastiline barkantiin. Mahutavus 457 BRT, 397 NRT, DWT 850T. Ehitusmeister: P. Sepp pojaga. Ehitusaasta 1922. Omanikud: Rudolf Pahlberg, Gustav Kristenbrun, Eduard Lepni, Anette Tiedeman. Suurim Lahemaa rannas ehitatud purjelaevadest. Ehitus toimus Hara rannas, Haagininal. Üks ilusaimaid kunagi Eesti rannas ehitatud purjekaid. Esimene kapten oli Rudolf Pahlberg, hiljem Joosep Einholm, Aleksander Kaare (Sorru Sass), Harri Pahlberg. Sõitnud kõikjal maailma merel 1937 detsembritormis ja lumesajus sõitis "Tormilind" Soome rannakaljudele ja läks vesilastis küljeli.