Purjelaev "Kristenbrun" on kahemastiline raalaev, brigantiin. Mahutavus 222 BRT, 180 NRT, DWT~380T. Ehitatud 1902 Sepa ninases. Peaomanik on Joosep Kristenbrun. Esimesi kapteneid Magnus Mikenberg, pikemat aega Joost Paadimeister, hiljem Eduard Lepni. Viimaseid kapteneid Johannes Männik. Purjetas enne Esimest Maailmasõda nii Läänemerel kui ka kaugesõidus, sealjuures Aafrika sadamates. Peale sõda peamiselt Läänemerel metsa ja soola veol. Kui aastad olid oma töö teinud kinnitati kettidega 1931 sügisel Lemeti kivi külge igavesele puhkusele.

Purjelaev "Salme" on kolmemastiline kahvelkuunar, rahvakeeles "Jants". Mahutavus: 299BRT, 278NRT,DWT~400T. Ehitatud 1890/91.a. Sepa ninakses. Ehitusmeister A. Justi (Soome) ja ka enamus puuseppadest olid soomlased. Peaosanik Joosep Kristenbrun. Esimene kapten oli Jüri Sandström Pärispea külast. "Salme" purjetas Lääne- ja Põhjamerel, kui ka Atlandil. Oli esimene Käsmus ehitatud purjekas, mis ületas Atlandi. Jüri Sandström suri laevas Ameerikast tulles teel Inglismaale 14. augustil 1898.a.

Purjelaev "Tormilind" on neljamastiline barkantiin. Mahutavus 457 BRT, 397 NRT, DWT 850T. Ehitusmeister: P. Sepp pojaga. Ehitusaasta 1922. Omanikud: Rudolf Pahlberg, Gustav Kristenbrun, Eduard Lepni, Anette Tiedeman. Suurim Lahemaa rannas ehitatud purjelaevadest. Ehitus toimus Hara rannas, Haagininal. Üks ilusaimaid kunagi Eesti rannas ehitatud purjekaid. Esimene kapten oli Rudolf Pahlberg, hiljem Joosep Einholm, Aleksander Kaare (Sorru Sass), Harri Pahlberg. Sõitnud kõikjal maailma merel 1937 detsembritormis ja lumesajus sõitis "Tormilind" Soome rannakaljudele ja läks vesilastis küljeli.

Purjelaev “Võitja” on kolmemastiline kuunar (üks suurematest). Mahtuvus 320BRT/ 288NRT/ DWT~500t. Ehitatud 1907.a. Kihelkonnal eesti omanikele. Osteti 1929.a. veebr. Kapten Peeter Jüriska poolt Käsmus. Peeter Jüriska oli kapteniks “Võitjal” kuni ta tervislikel põhjustel oli sunnitud maale jääma 1939.a. sügisel. (Ampulteeriti algul üks, hiljem ka teine jalg.) Purjetas Käsmu omanike perioodil peamiselt Läänemerel metsamaterjali veol. Natsionaliseeriti 1940.a. ja jäi seisma sõjategevuse tõttu Tallinna. Nimetati ümber “Wachtschiff”. Uputati 1945.a.

Purjelaev "Anette", kolmemastiline (raalaev) bramseilkuunar. Mahutavus 213 BRT, 186 NRT, DWT~350T. Ehitatud Sepa ninases, veestatud 1. september 1912. Esimene tsingitud rauaga ehitatud laev Käsmus. Ehitusmeister P. Sepp Saaremaalt. Peaomanik Joosep Kristenbrun. Esimene kapten alates 1912-1926 Gustav Kristenbrun, hiljem August Suksdorf (Vanapere August) ja mitmed teised. Viimane kapten Madis Kaldma (Krämer) purjetas enne Esimest maailma sõda peaasjalikult kaugesõidus, peale sõda Läänemerel. "Anette" oli väga kiire laev, kuid oma väga saleda kerevormi tõttu ei kannatanud palju purjet.

Aurulaev „Signe“ ex „P. Madsen“. Mahutavus 1806 BRT, 1053 NRT. Ehitatud 1924 Taanis Aalborgis. Osteti KLO poolt Taanist 1939. Esimene Käsmu kapten Rudolf Pahlberg. Oli Eesti laevanduse natsionaliseerimise ajal 1940. aastal merel. Ei tulnud lähimasse N. Liidu sadamasse, nagu oli käsk, vaid keeras otsa ringi ja sõitis USA-sse. Sõja ajal sõitis Ameerika vetes Hondurase lipu all, vahelduvalt mitme Ameerikasse saabunud Käsmu kapteni juhatusel. Nimetati ümber „Florida“. Lammutati 1968.

Aurulaev „Ella“ ehitatud 1904 Taanis Helsingöris. Mahutavus 1522 BRT, 869, 34 NRT. Peamasina võimsus 800 IHP. DWT umbes 2650 T. Esimene KLO kapten Euard Lepni, viimane tema poeg Erich Lepni. Osteti 1937 KLO poolt. Sõitis Eesti lipu all peamiselt Läänemere ja Inglismaa sadamate vahet metsamaterjali, paberimassi ja süte veol. Eesti laevanduse natsionaliseerimisel 1940 läks N. Liidu lipu alla. Hukkus Tallinna evakueerimisel 28. augustil 1941 Juminda neeme juure Saksa miinitõkkes. Osa meeskonnast ja kapten Erich Lepni hukkusid.

Aurulaev „Elna“ ex „Lennuk“, ex „Remenhamn“, ex „Arbon“, ex „Carol“. Ehitatud 1903 Inglismaal Newcastle’is, oli KLO suurim laev.  Mahutavus 3194 BRT, 1972 NRT, väljasurve DWT 5370. Osteti KLO poolt 1930. aastate teisel poolel laevafirmalt Pihlakas & Co Tallinnas. Ristiti ümber „Elna“. Esimene Käsmu kapten Aleksander Lepviikman (ex merekoooli õpetaja ja viimane juhataja). Sõitis mitmetel kaubaliinidel, peamiselt Inglismaa vahet, käis ka Lõuna-Ameerikas suhkrut ja Tšiilis guanot toomas, läbis ka Panama kanali. Saksa pommirünnakul Londoni dokkides vajus sõja ajal põhja.

Aurulaev „Hilda“  on ehitatud Inglismaal Blyth’is 1901. Mahutavus 1140 BRT, 657 NRT, kandejõud 1500 DWT. Osteti KLO poolt 1927. aasta algul, risiti ümber „Hilda“. Esimene Käsmu kapten Gustav Kristenbrun, viimane Georg Faehlmann. Käsmu meestest on teada ka kaptenina sõitnud Gustav Pruun. Sõitis peamiselt Läänemere ja Inglismaa sadamate vahet metsamaterjali ja süte veol, talviti ka Bristoli kanali ja Prantsusmaa vahet. Hukkus 3. 10.1938. Hilda väljus metsamaterjali lastiga Kemi sadamast ja alustas sõitu Inglismaa poole, sattus karile Härnosandist ilmselt põhja pool, s.o.