Sündisin Tallinnas märtsikuus 1942 ja olen sellest saati Kala. Alati olen tegelenud veega ja püüdnud vastuvoolu ujuda. Pean ennast käsmukaks, kuna perekond on vähemalt 300 aastat Käsmus elanud. Kogu praegune sihipärane tegevus läheb Käsmule monumendi ehitamiseks, milleks see muuseum olla võiks. Koolis käisin Tallinnas, lõpetasin Tallinna kalandustehnikumi, et mitte sõjaväkke minna. Siis töötasin tuukrina Geoloogia instituudis kvaternaargeoloogias. Juba tehnikumi lõpus hakkasin allveespordiga tegelema. Tulemused EMV saab lugeda: http://www.sport24.ee Spordiga tegin lõpparve Tartu Ülikooli minnes. Allveespordis sain oma tunnustuse.
Ülikooli läksin 1966. aastal bioloogiat õppima. Sain ülikooli sisse, kuigi eksamil spikerdamisega vahele jäin. Ülikooli lõpetasin 1971 ja orienteerusin kolhoosimajandusele, kuna see oleks lubanud natuke lahedamat elu. Eks ülikoolis jäi õppimiseks vähe aega, sest rohkem tegelesin paroodiaansambel "Rajacaga", kus tegime lolli pulli ja nõukogudevaenulikku paroodiat. Tänu sellele keelati mul töötada juhtival kohal ja ei lubatud aspirantuuri, isegi parteisse ei võetud. Andsamblist "Rajacas" saab lugeda: http://www.rajacas.eu
Esimese elutööna ehitasin 1976 Pajusi kolhoosis kalamajandi ja töötasin seal 15 aastat Rutikvere forellimajandi juhatajana. Siis tuli pööramisaeg, kolhoosist püüti mind küüditada. Kolhoosiesimees, vana hävituspataljoni mees Peeter Merilainen, oli vanasti kolhoosi teinud küüditades, uuel ajal püüdis jälle talusid teha küüditades. Eks asi oli juba ka minu jaoks ammendunud. Siis tulingi kogemata Käsmu ning leidsin omale rakenduse muuseumi tegemise näol. Venelased läksid Käsmust ära novembris 1992. 1993. aastal asusin Võsu valla otsusega piirivalvekordeonisse muuseumi looma. Maavanem oli tollal Ants Leemets, vallavanem Enno Harmipaik.
Jaanipäeval 1993 avasin muuseumi. Enne seda olin kaks aastat teinud näitusi Lainela pansionaadis. Olid ülemaailmsed käsmulaste päevad. Kolmel päeval käis 500 inimest. Järgmisel aasta tegin veel kuu või poolteist ja üle tuhande inimese käis näitust vaatamas.
Tänaseks on muuseumi tehtud 24 aastat, on millele tagasi vaadata. Hea, et siht on silme ees - Käsmu Merenduskeskus, selleks loodud SA Käsmu Meremuuseum tegutseb arengukavast lähtuvalt.
Tunnustus on tulnud presidendilt, valgetäht rinnal, Eesti Looduskaitseselts nimetas auliikmeks. Muuseumikülastaja Ameerikast kirjutas eile külalisteraamatusse read, mis päriselt liigutavad ... tänu Sulle!
Vaik 60 artikkel loodusajakirjas