Tuletorn

Prindi

Käsmu tuletorn

Käsmu tuletorn, Käsmu Meremuuseum, 1892 Allikas: Aarne Vaigu erakogu, foto: Aarne Vaik
Käsmu tuletorn, Käsmu Meremuuseum, 1892
Allikas: 
Aarne Vaigu erakogu, foto: Aarne Vaik

P7140290.JPG

Käsmu tuletorn muuseumina
Käsmu tuletorn muuseumina
Allikas: 
Aarne Vaigu erakogu, foto: Aarne Viljasaar

Siinsamas neeme otsas asub Käsmu tuletorn ehk tulepaak, mis ehitati 1892 aastal, annetustest. See on üks kahest Eestis säilinud puust tuletornist. Tuletorn oli lahte sissesõitmiseks ning see ehitatigi Käsmu merekooli initsiatiivil, et sügisel, kui laevad koju tulid, oleks neil lihtsam oma kodusadamat leida... 

2013 suvest on tuletorn kõigile vaatamiseks avatud muuseumina...

Jaan Vali kirjutab oma raamatus EESTI TULETORNIDE AJALUGU Käsmu tuletorni kohta järgmist:

Est 095

Käsmu tuletorn

590 36,29’ N, 250 55,40’ E

 

Navigatsioonimärkide andmekogust tühistatud

Endine Käsmu tuletorn asub Käsmu lahe lääneranna kõrgemal neemikul. Tuletorn andis oma rohelise, valge ja punase valgussektoriga võimaluse ohutukssissesõiduks Käsmu lahte. 6 m kõrgune valgeks värvitud seintega tuletorn hakkas tööle 1892 aastal. Tuletorn oli varustatud 1-tahilise petrooli lambi ja V järgu dioptrilise aparaadiga, mille tule kõrgus merepinnast oli 8,2 m ja nähtavus 6 miili. Laternaruumi aknad olid värviliste klaasidega, nii et läänepoolset lahesuuet märgistas roheline tuli NW 130 kuni NW 1,50, ohutut sissesõiduala valge tuli NW 1,50 üle N kuni NE 190 üle E kuni SE 7,10. Hiljemalt 1900 aastast töötas tuletorn vilkuva tulega. 1922. aastal oli tule nähtavuskaugus 13 miili ja iseloom Fl R/W/G 2s; 0,3+1,7=2s. Selliseks jäi tule iseloom1988. aastani. 1950. aastaks olid tuletorni valgussektorid: roheline 3490-358,50-190 punane 190-155. Selline jaotus oli kasutusel 1993 aastani. Pärast 1988. aastat tule iseloomu veidi muudeti: Fl R/W/G 2 s: 0,5 + 1,5= 2 s. Elektrivalgusele viidud 300-mm läätsega laterna tule nähtavuskaugus oli valge 7 miili, punane 5 miili, roheline 3 miili. 1993. aastal lõpetati tuletornis valguse näitamine ja meremärk jäi arvele päevamärgina kuni 2004. aastani, mil tühistati navigatsioonimärkide andmekogust. Tuletorn on mere pealetungi tõttu sattunud korduvalt varinguohtu, kuid säilitanud tänu ranna kindlustamisele, alg asukohast nihutamise ja konstruktsioonide remondile üldjoones algse ilme. Käsmu lahte sissesõidul on kasutatud päevasel ajal ka Käsmu tuletorni ja Ilumäe kiriku torni sihti 1920. Käsmu tuletorn on kultuurimälestisena riikliku kaitse all. Unikaalne Käsmu Merekooli ja meremeeste poolt eraalgatusena rajatud tuletorn.

 

 

Delfi artikkel