Puna kõrkjates |
|
|
Jaht lumes |
|
|
Roosa: Kuhu te ometi jääte? |
|
|
Roosa kuuske toomas |
|
|
Roosa roosa keelega |
|
|
Roosa lumenaudingud |
|
|
Puna ja Roosa istuvad harva |
|
|
Jäljekütt, Puna |
|
|
Püsimatu Roosa |
|
|
Puna ja Roosa sadamas |
|
|
Puna |
|
|
Uhke Puna hange harjal |
|
|
Roosa kuivatab ennast |
|
|
Vette ja välja |
|
|
Puna Kuusikrannas |
|
|
Teel Kuusikranda |
|
|
Puna lippab |
|
|
Roosa |
|
|
Puna |
|
|
Puna |
|
|
Roosa |
|
|
Puna |
|
|
Aarne, Puna ja Roosa külalistega Moskvast |
|
|
Aarne, Puna ja Roosa külalistega Moskvast |
|
|
Puna/ Roosa ja Rosin |
Ühel päeval olid muuseumi külaliste lemmikuteks saanud Iiri setterid jäädavalt lahkunud. Tundsime, kuidas muuseum on jäänud millestki vaesemaks. Esimene silmahakkanud ajalehekuulutus, Tartus 15. märtsil 2012 sündinud Iiri setteritest, tegi otsuse langetamise lihtsaks, samal päeval on Aarne sünnipäev. Nüüd on õekesed sisseelanud ja saanud muuseumi osaks. Veebikaameras võite aegajalt temperamentset möllamist näha. Vahel on õnnestunud neid ka pildile saada. |
|
Vaatetorn |
Peeter Sirge panoraamfoto vaatetornist. Siis oli torn veel remontimata. + ja - klahvid on zoomimiseks. |
|
Meresõidutuba |
Peeter Sirge panoraamfoto meresõidutoast. + ja - klahvid on zoomimiseks.
Meresõidutoas on kapteni ja pootsmani töövahendid. Ainuke laste mänguasi ja ühtlasi kõige tähtsam meremehe koolitusvahend – laevamudel, mida poisid meres ujutasid. On ka laevaehitustööristad ja muud merendusega seotu. Merendustoa esemeid saab vaadata siit |
|
proov |
|
|
proov |
|
|
Nemrac |
Aurulaev „Nemrac“ ex „Carmen“, ex p/l „Counti of Inverness“, mahutavus 1796 BRT, purjelaevana 1636 BRT. Ehitatud (1877 aastal, Glasgow´s) rauast kui neljamastiline täislaev. Purjetas Inglise lipu all peamiselt Inglismaa ja India või Austraalia liinil. |
|
Julgete purje näitamine |
|
|
Vees, hinnatakse olukorda |
|
|
Laevaehitaja Aarne Viljasaare juhtimisel proovisõidule |
|
|
Kõik pidulised pildil |
|
|
Paadimeister Anti Kreem hoogu peatamas |
|
|
Askeldamine ja hoovõtt |
|
|
Aarne Vaik laeva vette viimas |
|
|
Esiplaanil laevaehitaja Anti Kreem |
|
|
Alguse asi |
|
|
Nõupidamine |
|
|
Aimari veeskamine |
6. juunil 2010 oli Käsmu Meremuuseumis pidulik hetk. Viikingilaev Aimari ehitus oli nii kaugele jõudnud, et võis laeva vette lasta. Piduliku sündmuse puhul oli sõpru, tuttavaid ja muidu huvilisi muuseumisse tulnud paar tuhat.
|
|
Viikingilaev Aimar |
Foto: Toomas Tuul 2010 |
|
1-nemrac-aurulaev.jpg |
|
|
Aurulaevad node |
qvdpyvdq
|
|
Fotoarhiiv |
Aarne Vaigu fotoarhiivis on teadliku ja pikaaeagse kollektsioneerimise tulemusena väga põhjalikult esindatud erinevad teemad: kohalike elust-olust, saame aimu rannikualal elanud inimeste argipäeva toimingutest, peredest, merekoolist ja laevaehitusest, purjekatest, aurulaevadest, suvitajatest ja loodusvaadetest. Kindlasti kogu oluliseim teema on merendus. Eesmark on avaldada kogu fotokogu digitaliseeritult teemadena. Alustame Käsmu aurulaevad, Käsmu juurtega kaptenid, Käsmu purjelaevad, Käsmu Merekooli lennud, Käsmu perekonnad jne.
|
|
Esimene küna vees |
Küna, tsemendikast, searuhi - heal lapsel palju nimesid. Esimesed kaks lauda on Käsmu Meremuuseumi paadiehitusplatsil. Kui saaks lugeda mõtteid mis jooksevad paadiehitajate peades....
Asi hakkab ilmet võtma. Mis sest sünnib ei tea veel keegi...
|
|
Avalik pöördumine Käsmu Meremuuseumi sõprade poole |
Sellel suvel saab Käsmu Meremuuseum 20 aastaseks. Selle aja jooksul olen siin Eesti rahva maadel ellu viinud oma nägemuse meie merekultuuri tutvustavast muuseumist.
Käsmu Meremuuseum koosneb kollektsioonist ja kodust ehk majast ja maast. Need on 20 aasta jooksul lahutamatult kokku kasvanud ja seda mitte üksnes minu, vaid ka paljude muuseumit külastanud inimeste arvates. |
|
Leping Marstali Meremuuseumiga, algas lasteprogrammide hooaeg ja uus koduleht. |
Käsmu Meremuuseum ja Marstali Meremuuseum (Taani) allkirjastasid 19 november 2012 koostööleppe. Nii Marstal kui Käsmu on ajalooliselt võrreldavad, mõlemad tugevad laevaehituskohad ja merekultuuri - ja hariduse edendajad. Koostööd loodetaksegi teha just mõlemale muuseumile juba edu toonud laevaehituses. |
|
Map of cultural history |
Käsmu, an Estonian-Finnish-Swedish village of captains has also been called Kesemo and Casperwiek at different times. The village was mentioned for the first time in 1453. In 1697, the first ship was built in Käsmu for the baron of Palmse. Boats and smaller ships have been built in Käsmu for almost 200 years. The original fishermen village evolved into a sailors' village by the 19th century. Larger sailing ships have been built since the end of the 19th century. Käsmu men, however, bought their first ocean sailing ships from Finland for the money earned by smuggling salt. |
|
Käsmu küla kultuurilooline kaart |
Käsmu kapteniteküla on eesti-soome-rootsi külana eri aegadel nimetatud Kesemo ja Casperwiek. Esmakordselt on küla mainitud 1453.a. Esimene laev ehitati Käsmus 1697.a. Palmse parunile. Paate ja väiksemaid laevu on Käsmus ehitatud juba 200 aastat. Käsmu kujunes pisikesest kalurikülast 19. sajandi teisel poolel meremeeste külaks. Sel ajal osteti soola salakaubaveost saadud rahadega Soomest esimesed suuremad purjelaevad ja hakati neid ka kohapeal ehitama. 1891.a ehitati Käsmu esimene ookeani ületanud laev “Salme” ja majakas. |
|