Content

Sisu Link to edit content
Laager 2013

Remonditakse Käsmu Meremuuseumi põhja-fassaadi

15 juuli- 8 august remonditakse Käsmu Meremuuseumi põhja-fassaadi. Aeg-ajalt on sellest kaamera töö häiritud. Vabandame ebameeldivuste pärast.

Oleme kurbuses, meie seast on lahkunud Jüri Vendla.

Meresõidud Käsmu lahel

Punuaia punumise koolituspäev Kaarli talus, Pedassaarel

SA Käsmu Meremuuseum kutsub Virumaa pärandkultuuri tutvustavale punuaia punumise koolituspäevale 15. juunil 2013, kell 11.00 Kaarli talus, Pedassaarel.

Õpetatakse punuma kuuseoksdest punuaeda.

Juhendab Kaarli talu perenaine Hille Lass, temalt ka täpsemalt info tel.5398 3038

Üritust toetab ka Virumaa Pärimuskultuuri programm

Karl Kaaman 1874-1908

Kaugsõidukapten
Klaukse talu / Klaukse Kaarel
Sündis 1874. Õppis Käsmu merekoolis. Lõpetas Liibavi merekooli kaugesõidukapteni kutsega 1904. Sõitis tüürimehe ja kaptenina purjekail ligi- ja kaugesõidus. Purjelaeva „Liisa“ ehitusmeister Käsmu rannas. Ehitas Käsmu merekoolile suure parvlaevamudeli õppevahendiks. Oli väga andekas mees puutööde peale. Suri 1908. Maeti Käsmu kalmistule.

nike air max 90 paypal

Räimepüügi koolituspäev

Pühapäeval, 19.mail, kell 11, toimub Käsmu Meremuuseumi juures kevadise räimepüügi tutvustuspäev. Huvilised on oodatud osalema. Ehitatakse võrgu kuivatus vabed, tutvustatakse räimepüüki erinevatel aegadel. Küpsetatakse Käsmu rannas püütud kala. 
Ettevõtmine toimub MTÜ Käsmu Lahe Kalur ja SA Käsmu Meremuuseum ettevõtmisel.
Huvilised, kes tahavad varahommikust räimepüüki omasilmaga näha on hea ühendust võtta kalur Virko Sirkliga tel 56903600, mereleminek sõltub ilmast nagu alati.

Jakob Einlon 1895-1942

Kaugesõidukapten
Preediku talu

Õpikoda-Virumaa ajalooliste kaluripaatide restaureerimine ja renoveerimine

Laager NOOR KALUR

Nigul Vaino / Käsmu MK I kl. 1924

Tormilinnu pardal. Pildil olev mees on Nigul (Nikolai) Vaino, lõpetanud Käsmu Merekooli I kl. 1924, II kl. 1927 ja III kl. 1931 Tallinna Merekoolis. Hukkus Veliie Luki all 11.01.1943. 

Aarne Vaik, 2013 kevadel Puna ja Roosaga
Hannes Männik 1942-

Kapten
Männipõllu talu

Pällu / Käsmu

Pällu (Pällo) asutatud enne suurt Põhjasõda, selliseid tralusid on Käsmus 4 talu. Esimene peremees Pällu Mart Hansu poeg sündinud 1683 Palmse Mõisas sulase peres. Surnud Pällu talus 1751 aastal. Pällu Juhan Juhani poeg 1788-1838 on esimene Prun. Pruunid elasid Pällul üle 140 aasta. Pällu talu Pruunid on esivanemad Laurimäe, Paujaagu, Tamperi, Pikapõllu, Ässa, Uustalu ja Aadami Pruunidele. Kai Juhani tütar Pruun sündinud 1819 ja surnud 1888 abiellub Jüri Aadu poeg Suksdorfiga, kellest saab Pällu talu peremees 1869 aastal, peale Kai isa Juhani surma.

Ella 1900 / regatil osaleja Käsmus

Kuunar "Ella" Saaremaal ehitatud, 2-mastiline, pikkus 57,0 jalga, 34,73 BRT, 29,39 NRT, 4 meeskonnaliiget. Reval register nr 285

Käsmu Järve II / Käsmu

Talu on asutatud ja maja on ehitanud Indrek Mihkli(Liival sündinud) poeg Männik. Joosep Indreku poeg Männik (1869-1921) ehitas uue maja, kes abiellus Juliane Joosepi tütar Pruniga (1874-1960) Aadami talust. Nende poeg oli Johanes Joosepi poeg Männik (1898-1941). Majas elas edasi abikaasa Henriete Männik (Järve Jete),  kes pärandas maja oma õepoja perele.

Keskküla / Käsmu

Pildil: Johannes Joosepi p Kallasmaa (Keskküla Juku) 1893-1961. (Põllega) Bernhard Seeblum (Lepiku Pärn) 1913-1986. Veeru Anton (Anton Liholm 187?- 1935) saega.

jordans for sale blue

Vanapere / Ristu / Tõnikse- taga 1898 laevaehitus kaevu valgamas
Metsavahi / Käsmu

Riigi metsavalve kordon, metsavahi maja. Parun Dellingshausen tõi Tiedemanni mõisa metsaülemaks. Tsaariajal olid metsavahiks perek Siibert, Kannelaud. Eesti Vabariigi ajast on olnud metsavahiks perkond Saaring, hiljem ENSV ajal Neeme, Kalju Urb, Oskar Kangust (elas hiljem Käsmu Järvel) Nõmme Hanno ja Vahur Randoja. Metsavahi talu juurde kuulus ka heina- ja karjamaa.

"Uuetoa sukavardad" on pildi tagaküljele kirjutatud.

Air Jordan IV 4 Retro 4 IV 308497

Hiiemäe / Käsmu

Kalaoja / Käsmu

Kalaoja talu, nagu Mustoja talugi kuulusid Palmse mõisa alla, ühtlasi Võsu alla.

Endla / Käsmu

Mikenbergi / Käsmu

Parun von Dellingshauseni poolt antud vabadiku koht. Vana talu nimi oli Kopase, oli vilets maja otsaga vastu teed, Mikenberg ostis koha kui perekond Kopased Loksale lahkusid. Praeguse maja on ehitanud Magnus Mikenberg enne I maailmasõda. Pere oli suur, paljulapseline. Abikaasa Joosti talust Joosep Lepni tütrega. Peale Magnus Mikenbergi surma jäi maja Juliane Magnuse tütar Mikenbergile, kes abiellus Jakob Trummariga. 1944 aastal kui Aadami maja jäi tühjaks kui Gustav Pruun läks abikaasaga "vabastajate" eest USA-sse Lakewoodi, kolis Trummarite pere Aadamile.

Klamasi / Käsmu

Mohnist tulnud pererahvas pärinevad Rammu saarelt Kolga lahes. 1793 kaardil on nende õues piirivalve kordoni hoone, sel ajal talu seal veel ei olnud. Peremehed olid Klaus Klaamas, Kabriel Klamas, viimane peremees Johannes Klaamas, kes Käsmu merekooli ei lõpetanud sest nõrkade tulemuste tõttu ei pääsenud klassieksamile. Praegu perek Jaanson valduses.

Nike LunarEpic Low Flyknit

Mäealuse / Käsmu

Adrama revisjonis on märgitud ainult talud, popsikohta ei märgitud, neid ainult pearaharevisjonides ehk hingeloendites. Vabadiku kohal Mäealusel on elanud Miina Nikolajev ja Olga Reiter. ENSV ajal rajas selle koha peale suvekodu akadeemik Boris Tamm.

nike free run 5.0 free

Ässa / Käsmu

Ässa talu ei kuulu esimese kuue Käsmu talu hulka. Esimene peremees oli Madis Pruun hiljem Jakob Tooma poeg Kristenbrun ja tema järeltulijate käes.

Aadami / Käsmu

Lepiku / Käsmu
Eigi / Käsmu

Esmalt mainitud 1732 a Virumaa adramaade revisjonis, peremees on Sur-Heik, kes on Käsmu tulnud pärast Põhjasõja suurt katku (1710). Tuldi Suursaarelt Käsmu. Eigi on Käsmu põlistalu. Altenbrunide suguvõsa kodu läbi sajandite. Eigi talu on andnud terve plejaadi väljapaistvaid kapteneid, alustades Jaalade ajastust. Eigi Joonas ja Sepa Toomas olid ühes puuveopaadis, Joonas oli abielus Sepa Toomase õega. Sepa Toomal ja Eigi Joonasel olid sõbrad Hamina kaupmehed vennad Christian Bruun ja Anton Bruun. Nii võtnudki Toomas ja Joonas nende järgi endale perekonnanimedeks Kristenbrun ja Altenbrun.

Tõnikse / sepikoda

Jaak Jüriado kirjutas 2002, oma kirjas: Minu vana-vanaisa Jakob Kaskni ehitas omal ajal laevu Käsmu rannas. Sellest ajast on jäänud järgi, nüüd juba pisut amortiseerunud, vana sauna ehitus, mis asub rannamaa peal. Tõnikse Jäska oli selle sauna ehitamise eestvedajaks ja sellest ajast on saun nimetatud "Tõnikse saunaks". vanade fotode järgi viis sealt kunagi sild sepikotta, mis asus mere peal. Saun oli peamiselt laevaehitajate aga ka muu külarahva kasutada.

 

Vaabu / Käsmu
Sepa, Lainela / Käsmu

Esimesed andmedSepa talust pärinevad 1741.a, kui Aaspere mõisahärra, kellele Käsmu maad kuulusid, toob külla sepaks Juhan Carlsoni. Talus meesliin katkeb ja peretütre abikaasaks saab 1771.a Eigi talu sulase pojana sündinud Mart. Kuna 19.sajandi Krimmi sõja ajal tekkinud soolapuudus hoogustas ka soolaga salakaubitsemist Soome ja Eesti vahet, võttis selle riski ka Mart. 1828.a tabatakse Mart Vergi sadamas randrüütlite poolt. Talle

Käsmu talud

 17.saj kaartidel esineb Käsmu nimena rootsikeelne Casperwyk, sellest perioodist on säilinud rida rootsipäraseid talunimesid Krönberi, Viiperi, Lilleberi, Tamberi. 1763. a. oli Käsmu külas 9 talu j a 6 vabadikukohta. Nüüd on külas talusid, millel nimi ja oma ajalugu üle saja. 

Kuressaare merekooli kompassi tund
Kuressaare merekooli õpilased observeerimas
Kuressaare merekooli signaallippude tund
Kuressaare merekooli lõpupilt
Kuressaare Merekool

Kuressaare Merekool 1891-1915/1919-1935

katkend raamatust " Ülevaade Eest Merekoolidest 1864-1935" 
Autor: Karl Larensi väljaanne Tallinnas 1938

1920 mail, Käsmu Merekool
Merekooli sisevaade /õppevahendid
P/L Katariina 1896

Purjelaev "Katariina" Vergi laevaehitusplatsil. 96NRT, Albert Kuutmanni kiri.

Tšarterlaev / Harjurand 23.05.1943 / USA

Käsmu päevad

Kohtumispaigaks on muidugi Käsmu küla Eestis. Kaheks unustamatuks päevaks on koduküla ja sugulastega oodatud kohtuma kõik käsmukad kodumaalt ja laiast maailmast. Selle aasta Käsmu Päevi korraldavad Käsmu Külaselts ja Käsmu Meremuuseum koos kohalike elanikega. Lisaks koosolemisele sõpradega ja sugulastega tähistavad

Käsmu Päevad olulisi sündmusi ja isikuid Käsmu ajaloost.

„Signe” lugu

Jüri Vendla

Laevad Iirimaal

Jüri Vendla

Laevad Briti valdustes ja Kanadas

Jüri Vendla

Laevad Ameerika Ühendriikides

Jüri Vendla
Vaatame nüüd lühidalt, kuidas läks teistel Ameerika sadamates viibinud eesti laevadel.

Kuidas hävitati Käsmu laevandus

Jüri Vendla

Jüri Silberbergi kiri Rudolf Paalbergile

Jüri Vendla

„Elna” - „Elna II” lugu

Jüri Vendla