Content

Sisu Link to edit content
column_Ahto_New York_013_a.jpg
column_Ahto_New York_014.jpg
column_Ahto_New York_015.jpg
column_Ahto_New York_016.jpg
column_Ahto_New York_017.jpg
column_Ahto_New York_018.jpg
column_Ahto_New York_019.jpg
column_Ahto_New York_020.jpg
column_Ahto_New York_021.jpg
column_Ahto_New York_022.jpg
column_Ahto_New York_001.jpg
column_Ahto_New York_002.jpg
column_Ahto_New York_003.jpg
column_Ahto_New York_004_est.jpg
column_Ahto_New York_005_est.jpg
Valteri leheväljalõiked

Erinevad ajaleheväljalõiked nii kodu kui välismaalt pajatavad valdavalt Ahto kangelastegudest. Alguses saadi  kuulsaks välismaal, eriti Ameerikas hiljem kirjutasid ka kodulehted hulljulgest ettevõtmisest ja tunti uhkust omade üle. AHTO nimi oli sümbol, mis sobis isegi sigarettidele.

Valteri arhiiv

Aerudega abipaat

Plastikust abipaat oli aastaid oma paremaid aegu oodanud. 2013 lõpetas Aarne Viljasaar teiste hakkajate poolt alustatud paadi ennistustööd. Nüüd on aerudega paat sadamas valves, kui kiirelt abi oleks vaja osutada. Foto on tehtud 15.02.2013 kui linnuvaatlejad ühele vette takerdunud merikotkale appi tõttasid. Õnneks linnul läks korda omal jõul veevangist pääseda.

"Käsmu I" Aarne Viljasaare õppepurjekas

Aarne Viljasaar ehitas 2013  Käsmu Meremuuseumis põhikoolide tööõpetuse tundides läbiviidava õppe tarbeks purjeka. Esimene sai pisut äkiline algajale purjetajale. 2014 aastal saab tööga edasi minna. Tulemuseks oleks laste tööõpetuse tunnis valmiv veesõiduk, millega saaks lisaks tööoskustele ka võimaluse purjetamisega tegeleda. Tööõpetuse õpetajatel on asi sügavat huvi äratanud. Elame kaasa!

Air Jordan IX Low

"Aimar" 2010-laevastiku lipulaev

Must kaldapaat

Paat, mis nii oli nõukogude ajal ehitatud, et temast merelolijat poleks saanud. Vahuri abiga sai paat istumiskohaks ehitatud.  Koht mis meelitab inimesi istuma mereääres ja nautima olustiku. Vahel koguneb siia juurde suuremaid seltskondi. Meie kogemuse põhjal mahub sinna mõnusalt istuma 20 inimest.

Vana haabjas

2011 aastal sai kogu täiendatud väga vana haabjaga. Rohkem kui sada aastat vana haabjas Saaremaalt on nüüd muuseumis vaadata.

Haabjas, ehitatud Käsmus 1998

Vana traditsioonilise paadiehituse taaselustamiseks tehti algust haabjaga 1998 aastal. Nüüdseks on Käsmus haabjaid ehitatud mitmeid, ikka suveüritustel, kus pealtvaatajaid jagub.

Valge kaldapaat / päästepaat

Aastaid oma aega oodanud päästepaat sai korda tehtud 2010 aastal. Rakvere entusiastlike abiliste eestvedamisel. Tegu on endise saksa päritolu päästepaadiga. Muuseumile kingitud Käsmu perekond Randoja poolt. Laev on kaetud tammespooniga. Armastatud söögikoht purjelaagris osalenud lastele aga jalga puhkavad ka vanemad.

Kalapaat / ASB-383

Kalapaat on 1998 aastal ehitatud puupaat. Aastaid muuseumi külalisi merel sõidutanud paat saab tänavu endale tõsise uuenduskuuri. 
Üldpikkus 6 m / Laius 1,9 m / Kandejõud 600 kg S Süvis 0,35 m / Inimeste arv 5 / Mootori võimsus 14,7 kw

nike air max 1 epic

Künapaadid

Aarne unistus oli ehitada lastele, kel merekogemus puudub hea stabiilsusega õppevahend, mis julgustab algajat merel hakkama saama. Lastele on need alused esimesest päevast meeldinud. Vanemad käivad vahel proovisõitu tegemas. Peaasi, et ei unustaks paati pärast korralikult kinni siduda. Igal kevadel saavad künad kõva kihi tõrva ja lappimist. 

Cumulus 164 / VLL-377

Cumulus 164 on hea rahvapaat. Turvaline ja lihtsalt käsitsetav viiemeetrine alus on mõeldud kuni kaheksale inimesele, samas tuleb temaga toime ka üks inimene. Cumulus toimib väga hästi nii purjeka, kui kaatrina. Purjekast kaatriks ja vastupidi käib Cumulus tänu teleskoopmastile ka vee peal vähem kui viie minutiga. Paadil on kere sisse liikuv pöördsvert. 
Ehitusaasta 2013 / Pikkus 5,05 m / Laius 2,03 m / Süvis 1,3 m / Mootori võimsus 29,8kw / Kandejõud 850 kg.

 

Laevastik

Meremuuseum vaatab merepoole, see paneb siin laevu ehitama ja remontima. Üle 100 aasta vanune haabjas on kõrvuti 16 aastat tagasi siinsamas ehitatuga. Viikingilaev "AIMAR" alustab neljandat hooaega. Merelemineku soov innustas ostma mootorpurjeka Cumulus. Harri Sandströmi ehitatud kaluripurje paat sai remonditud ja ootab merehuvilisi. Lastele mõeldes ehitati kaks küna, alused, mis turvaliselt lasevad end juhtima õppida. Abipaadiks kaldal on plastik aerupaat.

Indrek Vaik 1975

Kapten
Vaabu talu
Sündis 23.12.1975 Tallinnas. Käsmu kapten Aleksander Männiku lapse-lapselaps. Lõpetas 1995 Eesti Mereakateemia Merekooli, laevajuhi eriala. 1995‒1997 oli kalalaevadel tüürimees. 1997 aastal alustas vanemtüürimehena tööd Veeteede Ameti poilaeval „Eva-309”, aastast 2004 samas asutuses kapten poilaevadel „Eva-309” ja „Sektori”. Alates 2012 Veeteede Ameti mõõdistuslaeva “Jakob Prei” kapten.

Toomas Eintrei 1851-1948

Sündis uue kalendri järgi 21.oktoobril 1851.a. Lõpetas Kuuda õpetajate seminari. On Käsmu merekooli asutajaid, selle kooli hoolekande komitee kirjatoimetaja ja toetaja, koolipidude korraldaja ja kaastegelane kuni kõrge vanuseni. Käsmu toletorni juhataja ja Käsmu köster aastatel 1873-1930. Toomas Eintrei suri 1948.

Jakob Suksdorf 1849-1918

Kapten-kippar / laevaehitaja
Vanapere talu / Hüüdnimi Vanapere Jaska
Sündis 1849. Üks Käsmu Merekooli asutajatest ja kauaaegne Käsmu merekooli komitee liige ja kassahoidja Jakob Kaskni abi. Tema juhtimisel ehitati Kaevu valgama laevaehitusplatsil neli laeva: "Toudar", "Polaris", "Adina", "Edmund". Suri 1918.
 

jordan shoes for sale outlet trainers

Jakob Kaskni 1851-1902

Kapten-kippar
Tõnikse talu / Hüüdnimi Kaskni Jaska
Sündis 28.9.1851. Esimeste suurema tonnaažiga laevade ehitajaid Käsmus. P/L "Julius" ja "Aleksander", kumbki 100-120 reg.tonni. Jakob Lepni oli energiline Käsmu merekooli asutaja ja toetaja materjaalselt. Kuni Käsmus ehitati vastav maja merekoolile, andis Kaskni omas majas suuremad ruumid koolile tasuta kasutamiseks. Oli merekooli kassahoidja ja hoolekandekomitee liige kuni surmani 1902 aastal.
 

Sandströmi kaluripaat / HSA-305

Kaluri sõude ja purjepaat, ehitaja Harri Sandström, Kasispea külas. Paat on Aarne Vaigu initsiatiivil Käsmu meremuuseumis aastast 2009. 2013 suvel tehti puupaatide restaureerimise koolituse raames hulga paadi keretöid ja värvitöid, pesti puri ja tehti uus taglastus. Remonditööd viis läbi muuseumi üks paadimeistritest Aarne Viljasaar.
Ehitusaasta 1996 / Pikkus 5 m / Laius 1,8 m / Süvis 1,3 m / Kandejõud 1000 kg.

Käsmu sadama eskiislahend maalt ja merelt

MTÜ Käsmu Majaka Sadama poolt on Käsmu sadama esimene eskiislahendi väljatrükk kõigile esialgseks tutvumiseks Käsmu meremuuseumis, sellest ülevaate saamiseks lisame ka web-i koopia. 

Ilumäe külamuuseumi päev

8. augusti üritus läks korda, kohal olid sajad uudistajad, esinesid Lahemaa rahvamuusikud ja tõsisemate sõnavõttude vahele jagus ühist pruukosti ning tantsulugusid. Oli suviselt soe ja päikeseline üritus. Päeva jäävad meenutama Toomas Tuule fotod.

Maunus Mikenberg 1893-1977

Kaugsõidukapten
Mikenbergi talu
Sündis 1893. Õppis Käsmu ja Paldiski merekoolis, viimase lõpetas 1913 kaugsõidukapteni eksamiga. Osales ilmasõjas Vene mereväes sõjalaeva komandörina. Vabandussõjas m/r "Lennuk" komandöri abina. Auastmelt vanemleitnant. Sõitis ka KLO aurikutel I tüürimehena. Oli 1940 laevade natsionaliseerimise ajal KLO auriku "Ella" esimene tüürimees. Emigreerus, suri Torontos, Kanadas. Maetud sealsele veteranide kalmistule.

 

Jõulu ja uue aasta tervitus

Julgust ja rõõmsat meelt 14. aastal pimedusest välja rabelemisel!

Joosep Liholm 1869-1902

Kaugsõidukapten
Allika talu
Sündis 01.10.1869. Lõpetas Käsmu merekooli kapteni eksamiga 1896. Sõitis tüürimehe ja kaptenina mitmel purjelaeval ligi- ja kaugsõidus Euroopa sadamate vahet. Reisil Hispaaniast Kopenhaageni suri merel 18.09.1902. Maeti Kopenhaagenis. Mälestuskivi on Käsmu kalmistul.

Nike Shox Deliver

Aleksander Lepviikmann 1895-1963

Kaugsõidukapten
Merekoolimaja
Sündis 12.12.1895. Lõpetas Käsmu merekooli kaugsõidukapteni kutsega 1919 kevadel. Teenis kuni sügiseni 1919 Eesti mereväes, siis määrati Haridusministeeriumi poolt Käsmu merekooli mere eriainete õpetajaks. Selles ametis töötas kuni 1929/1930 kooliaasta lõpuni. 1930/1931 kooliaasta algul määrati Käsmu merekooli juhatajaks, juhatas kooli õppeaasta lõpuni, millal kool suleti. 1938.a. a/l „Elna” kapten. Emigreerus Inglismaale.

Air Jordan XI 11 Low

Karl Larens 1866-1953

Kaugsõidukapten, Käsmu merekooli kauaaegne juhataja
Merekoolimaja, Tülla talu
Hiiemäe talu arhitekt ja ehituse alustaja

Harri Krämer 1908-1934

I tüürimees
Kõrgemäe talu 
Sündis 1908. 1926 lõpetas Käsmu Merekooli I klassi ligisõidutüürimehena. Suri noorelt 1934 tuberkuloosi.

Jakob Kristenbrun 1889-1916

Kaugsõidukapten
Ässa talu
Sündis 1889. Oli Jakob Kristenbruni (1846-1927) poeg ja kaptenite Eduard ja Gustav Kristenbruni vend. Lõpetas Käsmu ja Paldiski merekooli kapteni eksamiga 1912. Suri tuberkuloosi 1916, maeti käsmu kalmistule.

Air Jordan IV 4 Retro Snake Skin

August Kaaman 1891-1924

(foto puudub)
I tüürimees
Kalda talu
Sündis 23.12.1891. Kaugsõidutüürimehe Jakob Kaamani kaksikvend. August Kaaman lõpetas Käsmu merekooli esimese klassi. Sõitis tüürimehena Kristenbruni purjelaevadel. Võttis osa Vabadussõja lahingutest Eesti Vabariigi sõjalaevadel. Oli miiniristleja "Lennuk" tekimeeskonna vanemallohvitser. Autasustatud  lahinguliste teenete eest Vabadusristiga.VR I/3. Uppus Taani ranniku lähedal purjeka "Hermine" tüürimehena 31.07. 1924.

 

Karl Einmann 1869-1920

Ligisõidukpten
Nuudi talu
Sündis 1869. Lõpetas Käsmu merekooli kapteni eksamiga 1889. Sõitis tüürimehe ja kaptenina mitmesugustel Daniel Rommi laevadel ligisõidus. Abiellus Joosep Kristenbruni tütre Maria Sofiaga 1896. Nende poeg Karl Heinmaa (Einmann) oli kaugsõidukapten aurulaevadel. Karl Einmann suri 1920.

Aarne Vaik: Loodus on ime

Tekst Tiit Lepik
Foto Toomas Tuul

Põhja-Eestis Soome lahe kaldal väikeses Käsmu külas asub üks muuseum. Käsmu Meremuuseum on tsaariaegses piirivalvekordeoni majas olnud juba paarkümmend aastat. Tegemist on Aarne Vaigu eramuuseumiga. Maja kuulub küll riigile, aga muuseum on seal rohkem skvotteri laadses seisus...

Käsmu meremehed

Lahemaa esemelise pärandi hoidmise koolitus
Keskkonnaamet korraldab 16.-17. novembril Käsmu meremuuseumis Lahemaa erakogude omanikele suunatud pärandi hoidmise teoreetilis-praktilise koolituse. Teemadeks on muistsed esemed, tekstiil ja puitesemed, vanad fotod, esemelise pärandi digitaliseerimine-fotografeerimine. Kõigi teemade puhul antakse ajalooline sissevaade materjali, konkreetse materjali säilitamise (digitaliseerimise) põhitõed, praktilisi soovitusi konkreetsete esemete näitel.
Sügiskontsert Käsmu Meremuuseumis

Sügiskontserdil Käsmu Meremuuseumis olid Aarne Vaigul külas Jaak Tuksam, Jaak Johanson ja Krista Citra Joonas.

Kontserdist sünnib salvestus. Heli Alo Jaanivald, pilt Artur Granström ja Andres Kullo. Pildistas Toomas Tuul.

Looduse Omnibuss tõi kohale kuulajad, et saalis hubasem oleks.

Kaevu valgama laevaehitusplats

Orienteerumismängud loodusradadel