|
Rannakultuuri päevad Käsmu meremuuseumis |
|
|
|
Lahemaa Ökoturism |
Lahemaa loodusretki korraldab MTÜ Lahemaa Õkoturism
|
|
|
Kevadkontsert, pianist Sven Kullerkupp |
Laupäeval, 19.märtsil 2016 toimus Käsmu Meremuuseumis selle aasta esimene kontsert. Kevadine päikesepaiste, fuajeeaknast avanev vaade merele ja pianist Sven Kullerkupu kevadkontsert oli kena algus alanud hooajale. Kuulajaid oli siitsamast Käsmust, aga ka Vihasoolt ja Kolga kandist. Tänavu on muuseumis rahvast käinud juba üle 400 külastaja, enam kui 30 riigist. Loodame, et kaunile kevadkontserdile järgneb tegus merekultuuri aasta, kust edaspidigi ei puudu muusika. |
|
|
Sven Kullerkupu kevadkontsert |
Sven Kullerkupp on muuseumis sageli musitseerinud. Olete kõik oodatud ilusat klaverimuusikat nautima. Kavas on rocki-, beatmuusika-, jazzitöötlused Keith Jarretti stiilis. |
|
|
Puidust risttoega raudankur |
Vahemetsa talust pärit vana raudankur.
|
|
|
Puitraamistuses klaasist võrguujuk Fockide märgiga |
Eisma kandist pärinev Sagadi mõisniku märgiga klaas-võrguujuk.
|
|
|
Ankrupeli |
Ankrupeli on leidnud Käsmus, meres ujudesTarmo Kõuts ja annetanud Käsmu meremuuseumile.
|
|
|
Tormilinnu mudel |
Kapten Klauks oli Tormilinnu viimane kapten, tema valmistatud mudel on üks esimestest ostudest muuseumi tarbeks.
|
|
|
Valteri stend |
Väike meenutus Käsmu küla ja Eesti auväärseimale meremehele Ahto Valterile, kes viis esimesena sini-must-valge ümber maailma. Siis alanud II maailmasõjapäevil oli laevale maalitud eesti lipuvärvidest ookeanidel sõiduks turvalisust ja abi. Eesti lipu all seilav laev ei olnud kedagi ründava poole alus. Ainus kes pikaks ajaks sõidu unustusse jätsid olid kodumaa eestlased, sest sõda oli Eesti sõjakeerisesse tömmanud ja alles 1971 astus Ahto Valteri jalg uuesti kodumaa pinnale.
Air Max 90 NS GPX Mid |
|
|
Kuugloobus |
Kuu-gloobus on endine Annikvere kooli õppevahend. Käsmu merekooli õppevahendid olid nii kuukaart kui kuugloobus.
|
|
|
Aurulaev KAJAK |
|
|
|
Kerge kuusepuust pink |
Hämmastavalt kerge ja tugeva kuusepuust tehtud talupink on ostetud kollektsionäärilt Võsu Juhanilt.
|
|
|
Servamata lauast talupink |
Talupink, üliraske ja kogukas. Ostetud kollektsionäär Võsu Juhanilt.
|
|
|
Klaasist võrguujukid |
Värvilisest klaasist võrguujukid on ostetud erinevatest antikvariaatides. Käsitsi valmistatud, tsaariaegseid ujukeid tutvustab Aarne Vaik naljatledes, et neis on sees veel seda väärt tsaariaegset õhku.
|
|
|
Vene viikingilaeva mudel |
|
|
|
Kaitse tõkisega ahing pika puust varrega |
see ahing on sobiv angerjapüügiks.
|
|
|
Haabjas, ühestpuust paat |
See haabjas on Aarnel antikvarjaadi kaudu ostetud muuseumile 2010 sügisel. Tegu on 6,15 m pikkuse Läänemaa tüüpi haabjaga. Samalaadne alus oli kasutusel ka Lahemaa jõgedel või tuulevaiksel rannikumadalal ahingupüüki tehes. Haabjas on ühestpuust paat, tavaliselt haavapuust valmistatud. Käsmus meremuuseumi juures on haabjat korduvalt ehitatud, enam kui kuuel korral, ka suurüritustel Viikingipäevad ja ViruFolk on haabjategu tehtud. Üks siinõuel valmistatud haabjas on kodu leidnud endale Sagadi muuseumis. |
|
|
Puustpeaga ahing varrega |
Selle ahingu on muuseum saanud kollektsionäär Võsu Juhanilt. See on ainus Käsmu muuseumis olev puust peaga ahing.
|
|
|
Neljaharuline tragiankur |
Neljaharuline tragiankur. Neid on kogus kaks teine neljaharuline on pöörduvate käppadega (patentankur), mille kinkis muuseumile kunstnik Einari Vene.
|
|
|
Viieharuline tragiankur |
Viiehatuline tragiankur on pärit Kiiust Jäätmekeskusest, kuhu ankur toodi. Tänu Mihkel Tannebergile, kes märkas ja andis teada.
|
|
|
Admiraliteedi tüüpi ankur Vaabu talust |
Ankur Vaabu talust
|
|
|
Plokksaag, kahemehesaag |
19. sajandi 70.-80. aastail tuli laialdaselt kasutusele kaldhammastega lauasaag e. plokksaag, millega saeti kõrgetel pukkjalgadel, kuhu palgid vinnati erilise vinna abil. Sae valdaja töötas harilikult ülal, abiline all. Saagimisjoon tõmmati palgile tahmase või kriidise pingutatud nööri abil. Saehambaid teritati viiliga ja räsati saagimisjagu, kas kirvesilma või selleks tehtud puust ja naelast abivahendiga. Saemehed olid tihti võõrtöömehed, tihti venerahvusest. See saag on ostetud vanavara laadalt. |
|
|
Urmo Rüütli meremaalide näitus Luunjas |
Kultuuriministeerium on käesoleva aasta kuulutanud merekultuuriaastaks – "Näoga mere poole". 18. veebruaril algusega kell 16.00 avab Luunja kultuuri-ja vabaajakeskus koostöös Käsmu Meremuuseumiga Luunja vallamajas muuseumi peremehe Aarne Vaiku poolt koostatud Urmo Rüütli näituse meremaalidest. |
|
|
TV3 kulturnikutest |
Peale kolmapäevast melu 10. veebruaril 2016 leidsime muuseumi hoovilt vettinud paberi. Näeb välja nagu stsenaarium uudislõigu tegemiseks. Tekst avaldab muljet just oma suhtumise poolest. Skännitud pdf-i leiad loo lõpust, juhiste järgi valminud uudisnupu lingilt.
http://maaleht.delfi.ee/news/maaleht/uudised/kasmu-elanikud-on-mures-pla... |
|
|
Ettevaatust Pärt! |
Täname 6. veebruaril 2016 osalenud huvilisi, planeerime taas kohtuda märtsis. |
|
|
Toomas Eintrei tool |
Tool kuulus Toomas Eintreile, selle annetas Käsmu Meremuuseumile Verner Saltsberg Allika talust. Tool on restaureeritud 2014 aastal.
Toomas Eintrei oli Käsmu merekooli asutajaid, selle kooli hoolekande komitee kirjatoimetaja ja toetaja, koolipidude korraldaja ja kaastegelane kuni kõrge vanuseni. Käsmu toletorni juhataja ja Käsmu köster aastatel 1873-1930.
Air Zoom Vomero 11 |
|
|
Žiletiteritaja |
Žiletiteritaja on merendustoas üks populaarseim mõistatus ülessanne. tavaliselt pakutakse et tegu on tubakakeerajaga. Ese on santsukastis, kus palju muudki samaväärselt põnevat peidus. Ostetud Rakvere antikvariaadist.
|
|
|
PÕLEMINE - C-JAM ja Kristjan Kannukene, Gunnar Graps 65 |
24.07.2016 kl 21:00, Käsmu Meremuuseumi õuel
C-JAMi ja Kristjan Kannukese leegitsev kontserttuur PÕLEMINE
Pühendusega Eesti rocki suurkuju Gunnar Grapsi 65. sünniaastapäevale
Piletid eelmüügist 13 € Piletimaailmas, Piletilevis ja Statoilis.
1.aprillist 2016 pilet 15 €. Kontserdipäeval pilet kallim.
|
|
|
"NOOR KALUR" 2016 |
2016 lastelaagri NOOR KALUR toimumisajad on:
I vahetus 13.06-17.06; II vahetus 27.06-1.07; III vahetus - 18.07-22.07; IV vahetus 1.08-05.08.
I vahetus on läbi, ilmselt oli meeldejäävam "Cumulus"purjeka retk Mohni saarele. Reedene võrkude nõudmine kinkis ka lestaõnne. |
|
|
Merekultuuriaasta 2016 mõtisklusi |
Aarne Vaik, Käsmu Meremuuseumi peremees kutsub kõiki mere äärde mõtisklema mere rollist meie elus.
nike air max 90 fashion |
|
|
Tünnihöövel e. rupphöövel |
Tavaliselt tünnilaudade hööveldamiseks kasutatud. Höövel on ostetud rakveres antiigist (Võsu Juhan).
|
|
|
Rupphöövel |
Lati ümardamiseks kasutatud höövel. Ostetud Rakvere antiigist (Võsu Juhan).
|
|
|
Karestushöövel |
Karestushöövel oli puupinna töötlemiseks enne liimimist. See höövel on pärit Rakvere antikvarjaadist (Võsu Juhan).
|
|
|
Soonehöövel |
Soonehöövel / Nuthobel m. / grooving plane / ponttihöylä / шпунтовка
Höövel on puupinna silumis- vormimisriist, mille põhiosad on pakk ja tera.Eestis alates 17.saj-st. Höövleid on oma väga erinevaid tüüpe, muuseumis, merendustoa levaehituse tööriistade hulgas on neid üle kolmekümne, enamus höövlitest on Rakvere antikvarjaadist pärit (Võsu Juhan).
Air Presto Flyknit Ultra |
|
|
Tuur |
Breecheisen n., -stange f. / icepick / tuura / пешня
Tuur (jäätuur) on nooljalt kitseneva või peitlikujulise laia teraga raudkang, mis oli putkega kinnitatud puuvarre otsa. Tuuraga raiuti jäässe auke. Luust tuura tunti Eesti alal juba VIII-VII a-tuh. e.Kr. Muusuemi kollektsioonis on erinevaid jäätuurasid. Tuura puust varre külge oli kinnitatud nöörist või nahast aas, milleka sai tööriista käe külge kinnitada, et see vette käest ei libiseks. Ostetud antikvariaadist.
Air Jordan Spizike 3.5 Shoes |
|
|
Lähker |
Lägel / keg / leili / фляга, фляжка
Lähker on kahe, harilikult sõõriku põhjaga (diam. u 20-40 cm) trummikujuline laiade laastvitsadega nõu (maht 3-5 toopi) piima, kalja jm. joogi tööle ja teele kaasavõtmiseks.Puupunniga suletav ava oli küljel, samuti aasad kandenööri jaoks. Eestis kasutati lähkrit hiljemalt 15. saj-st kuni 19 saj. teise pooleni. Kasutati ka nimetusi lass ja pütt, kuigi lassi peetaks nagu rohkem tünnikujuliseks (maht 2-4 toopi). Muusumikogus on lähkreid ja lasse palju, pildilolev on ostetud antikvariaadist.
|
|
|
Ettevaatust Pärt! |
Kutsume Teid osalema üritusel Käsmu Meremuuseumis |
|
|
Raamat Purjetamine vabadusse saab kordustrüki |
Postimehes (12.01) ilmus Hendrik Alla sulest tore uudis raamatu „Purjetamine vabadusse“ kordustrükist (ilmub erinevates keeles), kus on juttu eestlaste sensatsioonilisest purjeretkest üle ookeani. Lugu on mitmekordselt seotud ka Käsmuga, siis paar selgitust siia. Nimelt oli laevukese „Erna“ kapteniks Ässa talust pärit Harry Paalberg, kellel oli kaasas kaks last ja abikaasa. Käsmukatest olid Maia Andrei ja tema ema Juli Altenbrun. Rootsist põgenemise põhjus oli hirm Venemaale saatmise ees. Nii oli juba paljude baltlastega juhtunud. |
|
|
Käsmu Meremuuseum kutsub kõiki oma sõpru ja kaasamõtlejaid mõttetalgutele |
Kel huvi kaasa elada siis Tallinnast toob kohale Looduse Omnibuss.
Buss väljub Rahvusraamatukogu eest kell 15:00.
Info ja registreerimine: Jaan Riis 56476297 või retked@looduseomnibuss.ee
Inimeste saadetud mõtted leiad artikli lõpust! |
|
|
Meri põleb! |
|
|
|
Tegusat uut aastat! |
Tere!
Käsmu Meremuuseumi pere soovib kõigile sõpradele tegusat uut aastat!
Meenutades Käsmu kuldaegu, mil aastaga külastasid meie külamehed kümneid maailma sadamaid, siis nüüd 2015. aasta kokkuvõtteks on meile külla tulnud 40717 külastajat, 62 riigist. Pole vähe, kuigi arenguruumi on. Oleme aastaga rahul. |
|
|
Tegusat uut aastat! |
Tere!
Käsmu Meremuuseumi pere soovib kõigile sõpradele tegusat uut aastat!
Aastalõpu mõtiskluse leiad: https://www.youtube.com/watch?v=70aC-c7Hl08 |
|
|
Uidakook |
Talinooda püügil kasutati uidakooka, et viltujooksnud e. kõrvalekaldunud utja augu kohale suunata. See uidakook pärineb Käsmu Vahemetsa talust, muuseumile annetas selle Lembo Pikamäe. muuseumis on kaks uidakooka, teine on ostetud antikvariaadist.
|
|
|
Jääkahv |
Jääkahva kasutati talipüügil (noodapüügil), et puhastada jäässe raiutud auke jäätükkidest ja lumest. See jääkahv on pärit Käsmust, Vahemetsa talust, muuseumile on annetanud selle Lembo Pikamäe.
|
|
|
Põõnasaag |
Põõnasaag on väike saag, mille saelehe selg kinnitati käepideme sisse ja mille lõikesügavus ei olnud sügav 1-2 cm. Käepide oli kujundatud erinevalt. Aarne Vaik on ostnud Rakvere antiigipoest.
|
|
|
TUUL9365.jpg |
|
|
|
TUUL9364.jpg |
|
|
|
TUUL9363.jpg |
|
|
|
TUUL9361.jpg |
|
|
|
TUUL9359.jpg |
|
|
