|
Meresõidutuba |
Peeter Sirge panoraamfoto meresõidutoast. + ja - klahvid on zoomimiseks.
Meresõidutoas on kapteni ja pootsmani töövahendid. Ainuke laste mänguasi ja ühtlasi kõige tähtsam meremehe koolitusvahend – laevamudel, mida poisid meres ujutasid. On ka laevaehitustööristad ja muud merendusega seotu. Merendustoa esemeid saab vaadata siit |
|
|
proov |
|
|
|
proov |
|
|
|
Nemrac |
Aurulaev „Nemrac“ ex „Carmen“, ex p/l „Counti of Inverness“, mahutavus 1796 BRT, purjelaevana 1636 BRT. Ehitatud (1877 aastal, Glasgow´s) rauast kui neljamastiline täislaev. Purjetas Inglise lipu all peamiselt Inglismaa ja India või Austraalia liinil. |
|
|
Julgete purje näitamine |
|
|
|
Vees, hinnatakse olukorda |
|
|
|
Laevaehitaja Aarne Viljasaare juhtimisel proovisõidule |
|
|
|
Kõik pidulised pildil |
|
|
|
Paadimeister Anti Kreem hoogu peatamas |
|
|
|
Askeldamine ja hoovõtt |
|
|
|
Aarne Vaik laeva vette viimas |
|
|
|
Esiplaanil laevaehitaja Anti Kreem |
|
|
|
Alguse asi |
|
|
|
Nõupidamine |
|
|
|
Aimari veeskamine |
6. juunil 2010 oli Käsmu Meremuuseumis pidulik hetk. Viikingilaev Aimari ehitus oli nii kaugele jõudnud, et võis laeva vette lasta. Piduliku sündmuse puhul oli sõpru, tuttavaid ja muidu huvilisi muuseumisse tulnud paar tuhat.
|
|
|
Viikingilaev Aimar |
Foto: Toomas Tuul 2010 |
|
|
1-nemrac-aurulaev.jpg |
|
|
|
Aurulaevad node |
qvdpyvdq
|
|
|
Fotoarhiiv |
Aarne Vaigu fotoarhiivis on teadliku ja pikaaeagse kollektsioneerimise tulemusena väga põhjalikult esindatud erinevad teemad: kohalike elust-olust, saame aimu rannikualal elanud inimeste argipäeva toimingutest, peredest, merekoolist ja laevaehitusest, purjekatest, aurulaevadest, suvitajatest ja loodusvaadetest. Kindlasti kogu oluliseim teema on merendus. Eesmark on avaldada kogu fotokogu digitaliseeritult teemadena. Alustame Käsmu aurulaevad, Käsmu juurtega kaptenid, Käsmu purjelaevad, Käsmu Merekooli lennud, Käsmu perekonnad jne.
|
|
|
Esimene küna vees |
Küna, tsemendikast, searuhi - heal lapsel palju nimesid. Esimesed kaks lauda on Käsmu Meremuuseumi paadiehitusplatsil. Kui saaks lugeda mõtteid mis jooksevad paadiehitajate peades....
Asi hakkab ilmet võtma. Mis sest sünnib ei tea veel keegi...
|
|
|
Avalik pöördumine Käsmu Meremuuseumi sõprade poole |
Sellel suvel saab Käsmu Meremuuseum 20 aastaseks. Selle aja jooksul olen siin Eesti rahva maadel ellu viinud oma nägemuse meie merekultuuri tutvustavast muuseumist.
Käsmu Meremuuseum koosneb kollektsioonist ja kodust ehk majast ja maast. Need on 20 aasta jooksul lahutamatult kokku kasvanud ja seda mitte üksnes minu, vaid ka paljude muuseumit külastanud inimeste arvates. |
|
|
Leping Marstali Meremuuseumiga, algas lasteprogrammide hooaeg ja uus koduleht. |
Käsmu Meremuuseum ja Marstali Meremuuseum (Taani) allkirjastasid 19 november 2012 koostööleppe. Nii Marstal kui Käsmu on ajalooliselt võrreldavad, mõlemad tugevad laevaehituskohad ja merekultuuri - ja hariduse edendajad. Koostööd loodetaksegi teha just mõlemale muuseumile juba edu toonud laevaehituses. |
|
|
Map of cultural history |
Käsmu, an Estonian-Finnish-Swedish village of captains has also been called Kesemo and Casperwiek at different times. The village was mentioned for the first time in 1453. In 1697, the first ship was built in Käsmu for the baron of Palmse. Boats and smaller ships have been built in Käsmu for almost 200 years. The original fishermen village evolved into a sailors' village by the 19th century. Larger sailing ships have been built since the end of the 19th century. Käsmu men, however, bought their first ocean sailing ships from Finland for the money earned by smuggling salt. |
|
|
Käsmu küla kultuurilooline kaart |
Käsmu kapteniteküla on eesti-soome-rootsi külana eri aegadel nimetatud Kesemo ja Casperwiek. Esmakordselt on küla mainitud 1453.a. Esimene laev ehitati Käsmus 1697.a. Palmse parunile. Paate ja väiksemaid laevu on Käsmus ehitatud juba 200 aastat. Käsmu kujunes pisikesest kalurikülast 19. sajandi teisel poolel meremeeste külaks. Sel ajal osteti soola salakaubaveost saadud rahadega Soomest esimesed suuremad purjelaevad ja hakati neid ka kohapeal ehitama. 1891.a ehitati Käsmu esimene ookeani ületanud laev “Salme” ja majakas. |
|
|
Käsmu Rahvamaja |
|
|
|
Fakte Käsmust |
-
1453 Käsmut mainitakse esmakordselt Kesemo nime all, rootsi ajal oli ta Casperwiek - soome-eesti-rootsi küla, kus räägiti lahe kielt.
-
Käsmu poolsaare tipus on Saartneem – Roosisaar – Kuradisaar – heal saarel mitu nime.
-
Käsmu on rändrahnurikkam koht Euroopas – kõige ilusam kivi pange tasku!
-
Kõige suurem aga jätke õnnekivihunnikusse ja soovige oma salasoov. Muide, see läheb täide.
-
Esimese kivi pani 17.sajandil Rootsi kuningas Karl II Gustav (õnnekivihunnik lõhuti 1940.a.ja taastati 1972.a.).
|
|
|
Käsmu küla lugu |
Käsmu on küla Lääne-Virumaal Vihula vallas. Küla asub Käsmu poolsaarel Käsmu lahe läänekaldal Lahemaa rahvuspargi territooriumil. 2000. aasta rahvaloenduse andmeil elas külas 105 elanikku. |
|
|
Tuletorni postmark |
Käsmu tuletorni postmark ilmus 13.09.2012 tähistamaks 120 aasta möödumist tuletorni kasutuselevõtust. Margi kujundas Roman Matkiewicz. Lisaks margile on samas teemas kujundatud filateelia huvilistele ka samapäeva tempel, ümbrik ja postkaart. |
|
|
1893 aruanne |
1893 aastast Toomas Eintrei poolt koostatud tulude ja kulude aruanne. Tulude all on kirjas kõik tuletorni ehituseks ja majandustegevuseks tehtud annetuste loetelu. Kulude all on aasta majandamiseks tarvilikud väljaminekud.
|
|
|
Loodusring Käsmus |
Siin on Loodusring Käsmus video link, kliki siia ja vaata! |
|
|
Huvitavat Käsmust |
Kultuurimälestiste riikliku registri otsimisakna leiad siit: register.muinas.ee Käsmu objektid leiad kui aadressiks paned Käsmu ja vajutad otsi. Registri üldlehekülg: register.muinas.ee |
|
|
Toimetised nr 7 |
Nr 7 Teadlaste ettekanded Käsmus. Ilmunud 2008.
Toimetised nr 7 |
|
|
Toimetised nr 6 |
Nr 6 Johannes Santpak 100. Ilmunud 2001. |
|
|
Toimetised nr 5 |
Nr 5 Käsmu suvitajad. Ilmunud 2000.
Toimetised nr 5 |
|
|
Toimetised nr 4 |
Nr 4 Oskar Tiidemann 125. Ilmunud 1999.
Toimetised nr 4 |
|
|
Toimetised nr 3 |
Nr 3 Jüri Vilms. Ilmunud 1998.
Toimetised nr 3 |
|
|
Toimetised nr 2 |
Nr 2 Ahto Walter. Ilmunud 1997.
Toimetised nr 2 |
|
|
Toimetised nr 1 |
Nr 1 Käsmu merenduse ajalugu. Ilmunud 1996.
Toimetised nr 1 |
|
|
Raamat "Käsmu" |
Autorid Anne Kurepalu ja Karl Kristenbrun
Esimene põhjalikum väljaanne Käsmu ajaloost.
Käsmu |
|
|
Aarne Vaik saates Jutud Folgiklubis |
Tallinna TV saates Jutud Folgiklubis Aarne Vaik Käsmu Meremuuseumis. Küsib Triinu Taul. Saade oli eetris 07, novembril 2011
|
|
|
Laevaraha |
Harvi Varkki valmistatud vormi järgi lööme laevaraha. Vääring 1 AARNE = 2 eurot, võimalus koha peal arveldada. |
|
|
Kes olid viikingid |
Autor: Marika Mägi |
|
|
Anti Kreem, meister |
Foto: Toomas Tuul 2010
Autor: Anti Kreem
10. juuni 2009 |
|
|
Käsmu fenomen |
Käsmu Meremuuseum
Käsmu külale vaevalt küll maailmas mereajaloo vaateviiiklist võrdset leidub. Küla sajast perest on võrsunud üle sajakolmekümne kapteni, lisaks lugematu hulk muid meremehi.
Tavaliselt on möödunud aegadele kergem hinnangut anda, kuid Käsmu fenomenile on ka tagantjärele raske ühest seletust leida. Alati leidub mitmeid põhjusi, mis kujundavad olukordi ja ajalugu. Osa neist võib kergesti näha ja mõista, osa jääb seni tundmatuks. |
|
|
Muuseumi sünnilugu |
Muuseum on sündinud tänu nõukogude võimule, tänu faktile, et nõukogude piirivalve Eestist lahkus ja hoone vabaks jäi. Samas on see maja olnud merendusega seotud ehitamisest saadik 19. sajandi lõpust, algul tsaariaegse piirivalvekordonina ja hiljem merekoolina. Nõukogude ajal oli territoorium ümbritsetud plankaia ja kivimüüriga, nüüdseks on need lammutatud. Teisigi tarbetuid nõukogudeaegseid ehitisi on maatasa tehtud, nagu sigala, kasvuhoone, koerte maja jms. Tegevust jätkub siin veel mitmele põlvele. |
|
|
Aarne Vaik |
|
|
|
Laager 2012 |
Põhjalikuma ülevaate laagrist annab TTV poolt filmitud seigad. |
|
|
Laager 2011 |
|
|
|
Esmaspäev Turovskiga |
Käsmu Meremuuseum koostöös MTÜ Loodusringiga on korraldanud:
Õpperetk koos zooloog Aleksei Turovskiga külla Käsmu, bioloog Aarne Vaigule. |
|
|
Kaptenite küla - Käsmu |
|
|
